Enam ei taotleta kodanikuhüvitist: otsus töövõimetuspensioni üle!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

LSG Berlin-Brandenburg otsustas, et töövõimetuspension välistab kodanikuhüvitise saamise, mis on olulised üksikasjad sotsiaalabi kohta.

Das LSG Berlin-Brandenburg entschied, dass Erwerbsminderungsrente den Bezug von Bürgergeld ausschließt, wichtige Details zur Sozialhilfe.
LSG Berlin-Brandenburg otsustas, et töövõimetuspension välistab kodanikuhüvitise saamise, mis on olulised üksikasjad sotsiaalabi kohta.

Enam ei taotleta kodanikuhüvitist: otsus töövõimetuspensioni üle!

Berliini-Brandenburgi osariigi sotsiaalkohtu hiljutine otsus tekitab Saksamaal kodanikuhüvitiste saajate seas segadust. 26. veebruaril 2025 otsustas kohus (toimiku number L 18 AS 947/22), et täistöövõimetuspensioni saavatel inimestel ei ole õigust kodanikuhüvitisele sotsiaalkindlustusseadustiku II (SGB II) raames. Eelkõige puudutab see määrus kannatanuid, kelle töövõime on tervisepiirangute tõttu piiratud.

Keskne küsimus oli: kas täistöövõimetuspensioni saajatel on endiselt õigus saada kodanikutoetust? 2008. aastast II töötu abiraha saanud insenerist kvalifikatsiooniga hageja taotles 2020. aastal töövõimetuspensioni, mis kinnitati alates jaanuarist 2021. Pärast seda kinnitamist tunnistas töökeskus oma SGB II hüvitised alates 2021. aasta detsembrist kehtetuks, mis viis hagini. Frankfurdi (Oderi) sotsiaalkohus lükkas 2022. aasta septembris hagi tagasi ja kinnitas töökeskuse otsuse. Seejärel esitas hageja apellatsioonkaebuse Riigi Sotsiaalkohtule, mis samuti jäeti rahuldamata.

Abivajaduse kõrvaldamine

Kohus tuvastas, et hageja ei olnud täieliku puude tõttu enam töövõimeline ja seetõttu ei olnud tal enam õigust SGB II hüvitistele. Toimetuleku ja elementaarse majandusliku kindlustatuse tagab töövõimetuspension ja vajadusel sotsiaalabi. Vastavalt SGB II paragrahvi 7 lõikele 1 nr 3 ei ole pensioni väljavõtmisel abi vaja. See kohtuotsus rõhutab väidet, et vastutus rahalise toetuse eest läheb koos töövõimetuspensioni kinnitamisega sotsiaalhoolekandeametile.

Oluliseks aspektiks on ka see, et hageja väide, et ta soovib jätkuvalt saada kodanikuraha ja ümberõppe koolitustalongi, ei saanud jääda kehtima. Haridusvautšereid saab anda ainult SGB II raames ja kui see õigus enam ei kehti, ei kehti ka nende vautšerite saamise võimalus. Otsus toob esile ka sotsiaalõiguse keerukuse Saksamaal.

Sotsiaalkindlustus ja põhikindlustus

Kodanikuraha oli algselt mõeldud töövõimeliste inimeste põhitagatiseks. Igaüks, kes ei saa enam töötada vähemalt kolm tundi päevas, jääb sellest regulatsioonist välja ja tal on SGB XII kohaselt õigus põhitagatisele. Suur osa elanikkonnast ei ole sageli neist erinevustest teadlikud. Pensionäridele ja püsivalt töövõimetutele inimestele on elementaarne kindlustunne vanaduses, mis peab olema tagatud sõltumata kodanikuhüvitisest.

Kohtu otsusel on mõjutatud isikutele kaugeleulatuvad tagajärjed. Nüüd peavad nad abi taotlemiseks üha enam pöörduma sotsiaalhoolekandeametite poole. Oma rolli mängib siin ka tavamäärade tõus võrreldes Hartz IV-ga, mistõttu on paljud sotsiaaltoetustest sõltuvad inimesed teadlikumad ametiasutuste selge teabepoliitika vajalikkusest.

Kokkuvõttes näitab kohtuotsus, et Saksamaal on kodanike hüvedel ja põhijulgeolekul selged piirid ning paljude inimeste, eriti vaimsete ja füüsiliste haigustega inimeste jaoks on see endiselt keeruline olukord, mida iseloomustavad keerulised õigusraamistikud.