DNA jälgib Oranienburgis süüdimõistetud murdvargaid: kohtuotsus on vastu võetud!

DNA jälgib Oranienburgis süüdimõistetud murdvargaid: kohtuotsus on vastu võetud!

Oranienburgis asuvasse elumajja tehti 2. juulil 2016 sissemurdmiskatse, mis on nüüdseks päevavalgele tulnud ligi kümmekond aastat hiljem. Perekond M. Rudolf-Grosse-Straßelt kirjeldab, et öösel äratas nad üles valju müra. Viktor M. vaatas, kuidas inimene hüppas üle rõdupiirde ja põgenes pimedusse, kui rõduukse aken oli katki. Pärast seda juhtumit ei jää kannatanutel muud üle, kui elada hirmus oma turvalisuse pärast.

Pärast aastaid kestnud ebakindlust on politsei nüüdseks tabanud arvatava sissemurdja. Kostja, Läti päritolu Janis K. elab Saksamaal alates 2015. aastast ja on kodakondsuseta. Abielus poola naisega, elab Berliinis. Vaatamata kriminaalsele minevikule - Läti kodakondsus võeti tema varasemate karistamiste tõttu ära - on K. seni Saksamaal karistamata jäänud. Mees eitas tuliselt sissemurdmist ega mäletanud kuriteo õhtut.

Otsustav DNA tabas

Veretilk rõdupiirdel viis lõpuks uurimise pöördepunkti. Politsei viis kuriteopaigal läbi põhjaliku asitõendite otsimise ja leidis DNA-tõendeid, mis võivad tõendada mitmeid sarnaseid sissemurdmisi piirkonnas. Tehnoloogia on viimastel aastatel oluliselt paranenud, nii et nüüd saab kurjategijate tuvastamiseks kasutada ka kõige väiksemaid DNA koguseid. Valju n-tv DNA jäljed on Saksamaa kriminaalsüüdistuse üks ohutumaid tõendeid.

Alles 2018. aastal leidis föderaalne kriminaalpolitsei amet (BKA) rahvusvahelisest andmebaasist otsustava DNA jälje, mis viis toona külmetusjuhtumini. See andmebaas on salvestanud kurjategijate geneetilisi sõrmejälgi alates selle loomisest 1998. aastal. Peaaegu iga kolmas sinna salvestatud jälg on määratud konkreetsele isikule. Nii oli ka antud juhul: Janis K. mõisteti süüdi pärast seda, kui tema DNA andis vaste.

Kohtuotsus ja karistus

Oranienburgi ringkonnakohus tegi selgeks, et Janis K. mõisteti süüdi sissemurdmiskatses. Karistuseks sai ta 150 päevamäära 40 eurot tükk, kuigi 40 päeva võis ta menetluse pika kestvuse tõttu juba tasutuks lugeda. Ülejäänud 4400 eurot peab ta tasuma 150-euroste osamaksetena. Juhtum on näide sellest, kuidas kaasaegsed kohtuekspertiisi tehnoloogiad aitavad vanu fakte selgeks teha ja puudutatud isikutele õiglust tuua.

Uurimisrühm näitas siin head kätt ja pärast pikki aastaid kestnud ebakindlust mõisteti kurjategija süüdi. Sellised arengud näitavad, et kohtusüsteem suudab ka rasketes asjades kannatlikkuse ja õigete vahenditega otsusele jõuda. Väljavaade, mis kindlasti julgustab paljusid ohvreid.