Šokk Hennigsdorfi haiglas: 84-aastane kägistab kaaspatsiendi!
Dementsusega 84-aastane mees kägistas Hennigsdorfi haiglas 87-aastast. Juhtum tekitab küsimusi dementsete inimeste ravi kohta.

Šokk Hennigsdorfi haiglas: 84-aastane kägistab kaaspatsiendi!
Hennigsdorfi haiglas leidis aset šokeeriv juhtum, mis on toonud tähelepanu keskpunkti dementsusega inimeste agressiivse käitumise probleemid. 87-aastase patsiendi kägistas dušivoolikuga 84-aastane kaaspatsient. Õnneks jäi ta ellu vaid kiirelt sekkudes, pannes käe toru ja kõri vahele. [maz-online.de].
84-aastane kannatab kaugelearenenud dementsuse sündroomi all. Tema naine märkas 2024. aasta alguses, et tema käitumine on muutumas: ta muutus desorienteeruvaks ja agressiivseks. Pärast kodus toimunud tõsist intsidenti, mis lõppes kallaletungiga, viidi ta psühhiaatriahaiglasse. Psühhiaatriaekspert Torsten Seeligi hinnangul võis süüdistatav olukorrast valesti aru saada ja tunda end ohustatuna.
Töövõimetus ja õiguslikud tagajärjed
Eesistuja Grit Burzer selgitas, et 84-aastast meest ei saa karistada, kuna ta on ebakompetentne. See otsus toob esile väljakutsed, mis on seotud dementsusega inimeste tegevuse õigusliku hindamisega. Vastavalt sueddeutsche.de ei ole ebatavaline, et dementsusega inimesed peavad vaatamata võimalikule teovõimetusele kohtu ette astuma. Õigussüsteem peab seejärel selgitama, kui ohtlik patsient tegelikult on ja kas kinnine eluruum on vajalik.
Teine näide on juhtum Münchenist, kus 79-aastane püüdis vanadekodus oma toakaaslast tappa. See juhtum näitab, kuidas dementsusega inimeste agressiivne käitumine on tõsine probleem nii haigetele kui ka nende hooldajatele. Vastavalt zqp.de on hooldusel viibivate dementsusega inimeste vägivaldse käitumisega tegelemine oluline teema, mis nõuab paremaid kontseptsioone vägivalla ennetamiseks geriaatrilises hoolduses.
Vägivalla eest hoolitsemine ja ennetamine
Dementsusega inimeste arvu suurenemine tähendab, et hooldusasutustes on üha enam vaja erimeetmeid vägivalla ennetamiseks. Eksperdid hoiatavad, et ilma piisava väljaõppe ja ennetavate kontseptsioonideta suureneb vägivaldsete puhangute oht. Lisaks võivad lähedasi ja hooldajaid koormata stressirohke olukorraga, mis võib viia ohtlike olukordadeni. Väljakutsuva käitumisega toimetulemine nõuab head kätt ja eriteadmisi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et see juhtum Hennigsdorfi haiglas ei too mitte ainult esile dementsusega patsientide agressiivse käitumise šokeerivaid võimalusi, vaid kutsub ka mõtlema ohutuks ja lugupidavaks hoolduseks vajalike meetmete üle. Siin esile kerkivad juriidilised ja eetilised küsimused on ka tulevikus ühiskonnas oluliseks arutelukohaks.