Jaaniöö unenägu dominiiklaste kloostris: muusika lummab publikut

Jaaniöö unenägu dominiiklaste kloostris: muusika lummab publikut

Muusikateatrifestival Oper Oder Spree muutis ainulaadse muusikalise sündmusena dominiiklaste kloostri kohaks, mis on täis maagilisi helisid ja kaasahaaravaid lugusid. Eelmisel aastal etendati siin Shakespeare’i “Suveöö unenägu”. Sel aastal on kavas lavastus “Unistuste öö suvi”. See loominguline lavastus keskendub põnevale teele unenäomaailma ja reaalsuse vahel ning viib vaatajad põnevale seiklusele.

Kunstilised juhid, režii üle võtnud professor Lars Franke ja muusikaseadete eest vastutav Dirk Rave esitasid valiku klassikalisi ja kaasaegseid muusikaelemente. Lavastus järgib Helena, Hermia, Lysanderi ja Demetriuse lugu ning toob mängu ka maagilised päkapikud Titania, Oberoni ja Pucki. Uuenduslik muusikastiilide segu, mis ühendab endas Henry Purcelli, Felix Mendelssohn-Bartholdy, Benjamin Britteni, Giacomo Meyerbeeri ja Queeni palasid, võeti publiku poolt ülimalt hästi vastu.

Värskendav tõlgendus

Publikud, nagu Christiane Kücken ja Veronika Maßors, olid sellest värskendavast muusikalisest harmooniast vaimustuses, mis sobib suurepäraselt ooperisalgajatele. Lavastuse kõrget kvaliteeti tunnustati valju aplausiga, publikut köitsid nii näitlejad kui muusikaline režii ja tehnika. Eriti tähelepanuväärne on otsus panna Pucki rolli etenduses Titaniat võrgutav naisnäitleja. Värviline vikerkaarevärviline vihmavari oli Titania taaselustamise sümbol ja tõi etendusele visuaalset lisahõngu.

Kahjuks oli sellel pühapäeval pealtvaatajaid üsna vähe. Mõned külalised kahtlustasid, et see oli tingitud kuupäevast, kuna kooli registreerimine ja paljude laste esimene koolipäev toimus just sel päeval. Sellest hoolimata oli publiku üldine meeleolu optimistlik ja esitusega rahul.

Shakespeare'i mõju muusikale

Shakespeare on jätnud tohutu mõju muusikaajalukku tänapäevani. Valju Euronews Tema teoste põhjal valmib üle 300 ooperi. Varajane näide on Henry Purcelli poolooper "Haldjaskuninganna", mis oli inspireeritud "Suveöö unenäost". Tema teosed peegeldavad ajatuid teemasid, mis on tänapäevaste seinte vahel endiselt aktuaalsed ja näitavad, kui palju on tema lood eri ajastute kunstnikke liigutanud.

Teatri ja muusika seos tekkis Firenze piirkonnas samaaegselt Shakespeare’i enda vaadetega teatrile. Shakespeare’i teostest tulenevast mitmekesisusest annavad tunnistust nii suurkujude nagu Verdi kompositsioonid koos "Macbetto" ja "Otelloga" kui ka tõeliselt head tõlgendused 20. sajandil, nagu Benjamin Britteni "Suveöö unenägu". Newcastle’i ülikooli professor Julie Sanders tõstab esile ka Shakespeare’i tohutut mõju muusikamaailmale.

Lavastuses “Unenägu-öö-suvi” on need mõjud välja toodud kogu oma hiilguses ning lavastuse kvaliteet on tõend Shakespeare’i säravate tekstide ja teemade kestvast mõjust.