Brandenburgi metsatulekahjude oht püsib vihmast hoolimata dramaatiliselt kõrge!

Brandenburgi metsatulekahjude oht püsib vihmast hoolimata dramaatiliselt kõrge!

Metsatulekahjude oht Brandenburgis püsib vaatamata sademetele kõrge. Metsatulekaitseametnik Raimund Engel tegi selle esmaspäeva hommikul selgeks. Öösel täheldati vaid kohalikku hoovihma, mis riski märgatavalt ei vähendanud. Engel rõhutab: „Metsatulekahju alandatud tasemed ei kajasta tegelikku ohtu piisavalt.” See on seni muutnud täiesti selgeks andmise võimatuks, sest olukorra leevendamiseks oleks hädasti vaja laiaulatuslikku vihmasadu. Veel ühest metsatulekahjust teatati Grünheides (Oder-Spree rajoon), mis rõhutab jätkuvat probleemi.

Havellandi kõrgeim ohutase on hetkel 5. Enamikus teistes rajoonides jääb metsatulekahjude oht 3. (keskmine oht) ja 1. taseme (madal oht) vahele. Sellest mastaabist hoolimata on oluline meeles pidada, et Brandenburgis on muljetavaldav umbes 1,1 miljoni hektari suurune metsaala, mis moodustab enam kui 37 protsenti osariigi kogupindalast. Väljakutse on tohutu, sest inimtegevus põhjustab enam kui 90 protsenti kõigist metsatulekahjudest. Põllumajandus-, keskkonna- ja Lääne-Pommeri ministeerium on selle juba selgeks teinud.

Põhjused ja ettevaatusabinõud

Kuigi välk on metsatulekahjude ainsaks loomulikuks põhjustajaks, on tavaliselt inimesed need, kes hooletusest või isegi süütamisest laastavad tulekahjud tekitavad. Föderaalne keskkonnaagentuur leidis ka, et aastatel 1991–2017 vähenes Saksamaal metsatulekahjude pindala märkimisväärselt, samas kui ilmastikuga seotud risk jäi samaks või mõnes piirkonnas isegi suurenes. 2018. ja 2019. aastal, mida iseloomustas äärmuslik põud, aga sagenesid metsatulekahjud, eriti kirdeosariikides.

Brandenburgis on metsatulekahjud oluliseks ohuks, mis on muu hulgas tingitud ilmastikutingimustest. Põlevmaterjali kogus, ilm ja varude struktuur mängivad üliolulist rolli. Riski minimeerimiseks on oluline järgida ettevaatusabinõusid. Vastavate määruste rikkumise eest saab metsaseaduse paragrahvi 23 järgi karistada rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

Trend ja väljavaated

Viimaste aastate arengud näitavad, et 2018. aastal teatati eriti metsatulekahju ohuga piirkondades keskmiselt 124 päevast ohutasemega 4 või 5. Eriti kannatada sai Brandenburg, kus registreeriti 512 tulekahju, mis mõjutasid 1674 hektarit metsa. Suurim põleng leidis aset Jüterbogis, mis puudutas 573,72 hektarit. Metsatulekahjude ennetamise väljakutsed peaksid suurenema. Seetõttu on hädavajalikud sihipärased meetmed süsteemide täiustamiseks ja hädaabiteenistuste koolitamiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et metsatulekahjude oht riigis püsib kõrge, isegi kui pärast vihmast nädalavahetust oli lootust lühiajaliseks paranemiseks. Umweltbundesamt kutsub üles võtma olemasolevaid riske tõsiselt ja võtma vajalikke ettevaatusabinõusid metsatulekahjude tõhusaks ärahoidmiseks.