Euroopa julgeoleku tulevik: Potsdam arutab strateegiaid!

Euroopa julgeoleku tulevik: Potsdam arutab strateegiaid!

Eksperdid kohtusid eile Potsdamis põnevaks aruteluks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika tuleviku üle. Sündmus toimus Heinrich-Mann-Allee osariigi peakorteris ja oli muutuvat Atlandi-ülest julgeolekuolukorda arvestades eriti asjakohane. Euroopa sõltumatu julgeolekuorganisatsiooni vajadus on aktuaalsem kui kunagi varem, sest USA presidendi Donald Trumpi teine ​​ametiaeg jätab ruumi spekulatsioonideks USA tulevase rolli üle Euroopat kaitsva jõuna. Eksperdid, sealhulgas dr Ronja Kempin Teaduse ja Poliitika Sihtasutusest (SWP), arutasid kiireloomulisi väljakutseid ja võimalikke meetmeid Euroopa julgeolekuarhitektuuri tugevdamiseks. Selgus, et EL peab oma kaitse- ja julgeolekupoliitika ümber kujundama, et praegustele arengutele asjakohaselt reageerida.

Milline on ELi roll maailmas? Fraser Cameron kirjeldab EL-i kui “ebatavalist suurriiki”, kuigi tal ei ole klassikalise superriigi sõjalisi ressursse, kuid oma tohutu siseturu kaudu on tal siiski märkimisväärne “pehme jõud”. EL moodustab praegu 16% ülemaailmsest kaubandusest. Peagi võib aga veelgi olulisemaks muutuda ELi mõju rahvusvahelistele standarditele, mida tuntakse ka kui "Brüsseli efekti". Paljudes kohtades, isegi sellistes riikides nagu Indoneesia ja Brasiilia, mõjutavad need standardid riiklikke tavasid. Kuid koroonapandeemia tagajärjel kasvanud geopoliitilised pinged näitavad, et EL-i ülesanne on välja töötada oma välis- ja julgeolekupoliitika jaoks sobivad vahendid.

Kaitsepoliitika väljakutsed

Arutelu Euroopa armee üle on hoogu saanud pärast Jean-Claude Junckeri sõnu 2015. aastal. Ta kutsus ELi üles moodustama tugevama ühtse sõjalise rinde. Kuigi ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) on sellest ajast saadik tehtud edusamme, pole tõelist läbimurret toimunud. Paljud eksperdid, sealhulgas Euroopa Parlamendi liige Michael Gahler ja Euroopa sõjalise komitee esimees kindral Robert Brieger, rõhutavad, et kuigi agressioonisõda Euroopas on andnud ELile märkimisväärse tegutsemisvõime, jääb ebaselgeks, kas see dünaamika kestab.

Arutelul puudutati ka 2021. aasta Euroopa tuleviku konverentsi tulemusi, kus arutati ELi uusi perspektiive ja julgeolekupoliitilisi ambitsioone. Küsitlused näitavad, et kodanikud on selgelt hääletanud Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise poolt, kuid kuidas ELi riigid nendele nõudmistele reageerivad, tuleb alles näha. Poliitilise mõtlemise põhimõtteline nihe on vajalik selleks, et tagada EL-il oluline roll ülemaailmses julgeolekuarhitektuuris, eriti ajal, mil valitsusväliste osalejate oht suureneb ja hübriidsõda on päevakorral.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et debatt Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika üle ei ole ainult politoloogide või sõjaliste strateegide teema, vaid puudutab kõiki Euroopas. Jääb küsimus: kas EL on valmis positsioneerima end ülemaailmsel areenil tõsise mängijana? Mida on vaja liikmesriikide julgeolekualase teadlikkuse suurendamiseks ja nende koostöö julgustamiseks?

Selle teema kohta lisateabe saamiseks külastage Kohtumispaik Potsdam, Euroopa klassiruumis või ESUT.