Õhukvaliteedi alarm Potsdamis: kui määrdunud on õhk täna?
12. septembril 2025 annavad mõõtejaamad aruande hetke õhukvaliteedi kohta Potsdamis, keskendudes peentolmule ja saasteainetele.

Õhukvaliteedi alarm Potsdamis: kui määrdunud on õhk täna?
Potsdami kesklinnas uuritakse hoolikalt õhukvaliteeti. 12. septembril 2025 saame tänu mõõtejaamade pidevalt uuenevatele andmetele teada, mida teeb õhk, mida me hingame. Suur tähelepanu on siin peentolmul (PM10), mille piirnorm on 50 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta. Seda väärtust ei tohi ületada rohkem kui 35 korda aastas, nagu maz-online.de3.
Kuidas aga tegelikult õhukvaliteeti mõõdetakse? See põhineb kolmel kesksel väärtusel: peen tolm, lämmastikdioksiid ja osoon. Piirväärtusi on erinevaid, alates “väga halvast” kuni “väga heani”. Lämmastikdioksiidi väärtused üle 200 μg/m³ on eriti murettekitavad ja kutsuvad koheselt häirekella. Loomulikult on olulised ka soovitused erineva õhukvaliteediga elanikkonnale. Kategoorias “Väga kehv” on soovitatav välistingimustes füüsilist pingutust vältida.
Praegused mõõtmised ja terviseriskid
Mõõdetud väärtusi uuendatakse iga tund ja need on kodanikele kättesaadavad. Umbes 20 minutit pärast mõõtmist võite oma nina pista hooldatud andmetesse, kuigi need on esialgsed ega sobi edasiseks töötlemiseks, nagu näitab platvorm luftdaten.brandenburg.de. Rõhutatakse, et muudatused on igal ajal võimalikud ja lõplikud tulemused avaldatakse seejärel iga-aastases õhukvaliteedi aruandes.
Õhusaaste põhjustatud enneaegsete surmade arv Euroopas on muljetavaldav. Hinnanguliselt suri EL-is 2022. aastal tahkete osakeste tõttu 239 000, osooni tõttu 70 000 ja lämmastikdioksiidi tõttu 48 000 inimest. eea.europa.eu. See näitab veel kord, kui kriitiline on olukord meie õhukvaliteedi suhtes.
Pilk tulevikku
Positiivne on see, et aastatel 2005–2022 vähenes tahkete osakeste põhjustatud surmajuhtumite arv 45%. Samuti on EL seadnud endale eesmärgiks vähendada tahkete osakeste saastet 2030. aastaks 55%. Alates 12. septembrist on kehtinud uued õhukvaliteedi eeskirjad, mis on lähemal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunistele. Vaatamata nendele edusammudele on õhusaaste endiselt suurim keskkonnatervise oht Euroopas.
Me kõik saame anda oma panuse oma õhukvaliteedi parandamiseks. Teades end praegustest väärtustest ja kohandades oma käitumist, näiteks transpordivalikut või tarbijakäitumist, on meil potentsiaali hoida õhk tulevaste põlvkondade jaoks puhas. Sest üks on selge: meie keskkonna ja inimeste tervis on omavahel tihedalt seotud.