Potsdam kutsub üles solidaarsusele: ülemaailmne pagulaspäev nõuab meie tegevust!
2025. aasta ülemaailmsel pagulaspäeval kutsub Potsdami integratsiooniametnik üles pagulastega solidaarsusele ja kritiseerib rändepoliitika meetmeid.

Potsdam kutsub üles solidaarsusele: ülemaailmne pagulaspäev nõuab meie tegevust!
20. juunil tähistatav ülemaailmne pagulaspäev on kohe käes ja toob avalikku arutelusse olulised rände ja pagulaste kaitsega seotud küsimused. Dr Amanda Palenberg, Potsdami linna rände- ja integratsioonivolinik, kutsub tungivalt üles solidaarsusele pagulastega. Oma kõnes rõhutas ta vajadust kaitsta aktiivselt kaitset otsijate õigusi ning võtta kasutusele konkreetseid meetmeid, et anda inimestele uus perspektiiv ilma rändepoliitilisest isolatsioonist sõltumata. Potsdam on uhkusega kuulutanud end turvaliseks varjupaigaks ja keskendub ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks kaasavale eluaseme kujundamisele, selle asemel, et propageerida isolatsiooni ja tagasilükkamist. Nagu Potsdam.de teatab, on ELi ja Saksamaa välispiiridel toimunud ebaseaduslikke tagasilükkamisi silmas pidades vajalik käegakatsutav protest, et parandada pagulaste olukorda ja kaitsta nende õigusi.
Ülemaailmne pagulaspäev tähistab nüüd 25. aastat ja see kohustus on täna aktuaalsem kui kunagi varem. Nagu Inimõiguste Instituut rõhutab, tuletab see päev meelde, et paljude inimeste jaoks on tagakiusamise, vägivalla ja tagakiusamise eest kaitsmine hädavajalik. Ajal, mil inimeste varjupaigaõigused seatakse pidevalt kahtluse alla, on olulisem kui kunagi varem mõista pagulaste kaitset kui ennetavat inimõiguste kaitset. Inimõiguste poliitika osakonna juhataja Nele Allenberg kutsub üles nendele põhimõtetele pühenduma ja kritiseerib Euroopas üha kasvavat tendentsi kujutada rännet õiguskindluse säilitamise asemel ohuna.
Ebakindlad ajad neile, kes otsivad kaitset
Rändeliikumisi ei saa sageli selgelt eristada; paljud inimesed põgenevad konfliktide või tagakiusamise eest. Nagu [bpb.de] artiklis selgitatud (https://www.bpb.de/themen/migration-integration/kurzdossiers/207695/fluechtlingsrecht-der-internationale-frame/), tulenevad rände põhjused vaesuse, vägivalla ja poliitiliste murrangute keerulisest koosmõjust. Kuid tegelikkus näitab, et mitte kogu tahtevastast rännet ei peeta kaitset vajavaks, mis jätab paljud ebakindlasse õiguslikku dilemma. Kohtud peaksid tõlgendama olemasolevat õiguslikku olukorda selliselt, et kaitsetaotlejate õigused oleksid tagatud – hädavajalik on tagasipöördumine põhiseaduslike põhimõtete juurde.
23. juunil on Potsdamis kavas ka üritus “Kurdistan fookuses – delegatsioonireisi kogemused”, mis käsitleb küüditatud inimeste kogemusi. Keskendutakse tagasisaatmise väljakutsele, Saksamaa vastutusele ja olemasolevale inimõiguste kaitsele. Sellel üritusel osalemine on tasuta ja see on oluline märk linna pühendumusest pagulasi aidata.
Pagulasseaduse jätkuv asjakohasus
Rahvusvaheline pagulasõigus loob raamistiku, milles riigid peavad pagulaste õiguste osas tegutsema. Eelkõige näitavad Genfi pagulaskonventsioon ja mittetagasisaatmise põhimõte, et ohtlikesse olukordadesse tagasisaatmine on ebaseaduslik. Saksamaa ja paljud teised riigid on pühendunud pagulaste kaitse tagamisele, mis nõuab praegu rohkem kui kunagi varem aktiivset ja solidaarsusel põhinevat lähenemist.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lähenev ülemaailmne pagulaspäev annab võimaluse heita valgust pagulaste väljakutsetele ja õigustele. Ajal, mil paljudel kaitset taotlevatel inimestel on varjupaigaõigus takistatud, on vaja kodanikuühiskonna häält, et juhtida tähelepanu nendele kaebustele ja leida jätkusuutlikke lahendusi.