Kohustuslik ajateenistus Saksamaal: naasmine teenistusse või isiklik vabadus?

Kohustuslik ajateenistus Saksamaal: naasmine teenistusse või isiklik vabadus?

Saksamaal on arutelu kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle kuumem kui kunagi varem. Uusi julgeolekupoliitilisi väljakutseid ja geopoliitilisi muutusi silmas pidades tekib põhimõtteline küsimus: kas meie riik vajab üldist ajateenistust? See debatt on eriti asjakohane, sest Bundeswehr otsib noori talente ja arutatakse erinevaid mudeleid, näiteks loteriisüsteemi.

Eriti ajal, mil Euroopas hakatakse julgeolekut ümber hindama, pööravad pilgud ajateenistusele, mis peatati 2011. aastal, kui Saksamaa läks ajateenijalt üle elukutselisele armeele. Külma sõja lõppedes tundus see õige samm. Kuid praegune geopoliitiline olukord, sealhulgas küsimused USA kui kaitsejõu võimaliku lahkumise kohta, tekitab uusi väljakutseid. Bundeswehr-Journal teatab, et Bundeswehri eesmärk on 2031. aastaks kasvada umbes 180 000 sõdurilt 200 000 sõdurile.

Arutelu kohustusliku teenistuse üle

14. novembril alates kell 18.00. kuni kella 19.30ni arutletakse ajateenistuse teemal intensiivselt Phoenixi saates "Kodanike kõne". Pealkirja all "Vaidlus kohustusliku ajateenistuse üle – kes tahab Saksamaad teenida?" Kodanikud saavad arutada erinevate valdkondade ekspertidega. Osalevad tuntud persoonid nagu sõjaajaloo professor Sönke Neitzel, aga ka Bundestagi liikmed erinevatest parteidest. Üritus toimub T-Werk Potsdamis ja registreeruda saab e-posti teel aadressil buergertalk@phoenix.de.

Teenistuse tähtsus riigile ning ajateenistuse õigluse või ebaõigluse küsimus on selle õhtu kesksed teemad. Pooldajad näevad kohustuslikus teenistuses sotsiaalse vastutuse ja enesekaitsevõime tugevdamist, vastased aga isikuvabadusse sekkumist. Elavalt arutatakse pinget individuaalse vabaduse ja kollektiivse julgeoleku vahel.

Ajateenistuse ajalugu

Kohustuslik ajateenistus kehtestati Saksamaa Liitvabariigis 1956. aastal. Toona oli selle eesmärk eelkõige julgeoleku suurendamine külma sõja ajal ja ühiskondliku riigikaitselise vastutustunde ankurdamine. Täiskasvanud mehed pidid läbima ajateenistuse kuue kuni kaheksateist kuu pikkuse ajateenistuse või alternatiivina üldkasuliku töö sotsiaalvaldkonnas. Need määrused peegeldavad tolleaegset geopoliitilist olukorda, kus tugev, mobiliseeritud armee oli keskse tähtsusega.

Kuid maailm on muutunud. Pärast 2011. aastat keskendus Bundeswehr ülemaailmsetele rahu, julgeoleku ja inimõiguste kaitse operatsioonidele. Arutelu võimaliku ajateenistusse naasmise üle on keeruline teema, mis saab taas hoogu sõjaliste konfliktide ja muutuvate julgeolekuarhitektuuride ajal. Deutschland.de räägib vajadusest juhtida kohustuslikku ajateenistust puudutavat ühiskondlikku diskursust ning hoida silma peal riigikaitse kohustustel ja võimalustel.

Kuidas arutelu jätkub? Ja kas oleme valmis järgmise põlvkonna jaoks kursi seadma? Selge on see, et Saksamaa peab nendes üliolulistes küsimustes tegutsema.