Berliini ähvardab sotsiaalne krahh: eelarvekärped valmistavad kõigile ärevust!

Berliini ähvardab sotsiaalne krahh: eelarvekärped valmistavad kõigile ärevust!

Praeguses arutelus Berliini senati eelarveprojekti üle on selge, et Saksamaa sotsiaal- ja kultuuriinstitutsioonid seisavad silmitsi suurte väljakutsetega. Jällegi Linnaaruanne aruannete kohaselt teatas Berliini senat uutest kärbetest, mis pingestavad veelgi niigi haiget ühiskonnastruktuuri. Need kärped järgnesid aastale, mil on juba tehtud märkimisväärseid kärpeid, ja see tähendab, et oodata on tõsiseid probleeme, eriti noorte hoolekande ja sõltumatute teenuseosutajate osas.

Ver.di piirkonna piirkonnajuht Andrea Kühnemann rõhutas neid arenguid kommenteerides, et viimaste kuude protestid on oluliselt kaasa aidanud uute, kuid ebapiisavate rahaliste vahendite tekkimisele. Vaatamata sündmuste positiivsele käigule jääb ametiühing skeptiliseks. Kühnemanni sõnul ei näe ver.di põhjust eelarveprojektis kõikehõlmavaks teha, kuna kavandatakse täiendavaid kärpeid.

Vastuolud ja hoiatused sotsiaalsektorist

Olukord on murettekitav. Tööliste Hoolekande Ühing, Saksa Punane Rist ja Diakonie Deutschland lükkavad kärbeplaanid tingimusteta tagasi. See ei juhtu ilma põhjuseta: nende heategevusorganisatsioonide hiljutine uuring näitab, et 40% rajatistest on juba pidanud teenuseid piirama või üldse lõpetama. Need olulised piirangud ei ohusta mitte ainult sotsiaalset infrastruktuuri, vaid ka vajalikku tuge paljudele haavatavatele rühmadele, kes sõltuvad sotsiaalteenustest, nagu näiteks ver.di esiletõstmised.

Teine kriitikapunkt on seotud poliitika vastuoluliste signaalidega. Samal ajal kui Saksamaa majandust toetama kutsutakse välismaalt pärit oskustöölisi, lähevad kaotsi ka integratsioonimeetmete ja sisserändajate nõustamise vahendid. Seda peetakse hooletuks, eriti arvestades kasvavat ebakindlust tööturul.

Sotsiaalasutuste finantsseis

AWO, Diakonie Deutschlandi ja Paritätischer Wohlfahrtsverbandi küsitluse murettekitav tulemus näitab, et alates 2022. aasta algusest on kulud keskmiselt 16 protsenti kasvanud. 65 protsenti küsitletud asutustest ootab sissetulekute edasist kärpimist. Tulemus on selge: on oht sotsiaalse infrastruktuuri kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks piiramiseks, mis ei valmista muret ainult sotsiaalvaldkonnas töötavatele inimestele, vaid ka neile enam kui 377 112 inimesele, kes neid teenuseid iga päev kasutavad.

Soov usaldusväärse finantsplaneerimise järele on ver.di sõnul muutumas üha selgemaks. Jätkusuutlik lahendus võiks olla asjakohaste maksude, nagu vara võõrandamise maks ja ärimaks, läbivaatamine ja suurendamine. See oleks samm sotsiaalsete institutsioonide pingelise finantsolukorra leevendamise ja ühiskonna sotsiaalse sidususe säilitamise suunas.

Järgmised kuud on otsustava tähtsusega. Hoolekandeühenduste ja ametiühingute hääled nõuavad tungivalt, et inimeste vajadused peavad olema otsustajate fookuses, et heaoluühiskonda pikas perspektiivis kindlustada ja tugevdada.