Vana rõivakaos Templinis: DRK võitleb prügitulvaga!

Vana rõivakaos Templinis: DRK võitleb prügitulvaga!

Templinis toimuv ei ole paljudele kodanikele mõistetav ja tekitab palju kära. Vastutav DRK organisatsioon teatas üllatavast arengust: järjest rohkem naisi ja mehi viskab DRK konteinerite ette sorteerimata prügikotte, mis sisaldavad vanu riideid. See juhtub vaatamata selgetele siltidele: "Prügi ladestamise ala keelatud". Võiks peaaegu arvata, et need märgid jäävad märkamatuks. Lõpuks valitseb suur ebakindlus pärast 2025. aastast kehtima hakanud uue ringmajanduse seaduse muudatust. See näeb nüüd ette, et omavalitsused on kohustatud vanad riided eraldi koguma, puhtad tekstiilid lähevad kasutatud riiete konteineritesse ja kulunud tekstiilid jääkprügikasti, nagu näidatud. Põhja kuller teatatud.

Asja tipphetk on see, et tervelt 70% DRK konteineritesse sattunud vanadest riietest ei ole nüüd kasutuskõlblikud – need on määrdunud või kulunud. Selle tulemusena on Saksa Punane Rist (DRK) ajutiselt lahti võtnud konteinerid Prenzlaus, Eberswaldes ja Templinis. Vestletud kodanikud tunnevad muret, et nad ei tohi oma vanu riideid olmeprügi hulka visata ja viskavad ilmselt kõik konteineritesse. Selle ebakindluse kõrvaldamiseks soovitab Hamburgi tarbijakeskus et tugevalt määrdunud või katkised tekstiilid tuleb kõrvaldada jääkjäätmetena.

Uued regulatsioonid tekitavad segadust

Segadust ei tunne mitte ainult kodanikud, vaid ka paljud mittetulundusühingud. 2025. aastal jõustunud EL direktiiv ei tee vahet kantavatel ja kahjustatud riietel. See on jätnud paljud kodanikud ebakindlaks, kuidas oma vanu riideid õigesti ära visata. Uue määruse eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja suunata tekstiile paremini ümber, mis on äärmiselt oluline, eriti praegusel ajal, mil tekstiilitööstust peetakse üheks suurimaks keskkonnasaastajaks. Selles tööstusharus jõuab ainult 1% vanadest rõivastest taaskasutusse, samas kui suurem osa põletatakse või eksporditakse Öko test teatatud.

Kogu ELis ostavad inimesed igal aastal ligi 26 kilogrammi tekstiili ja viskavad neist ära umbes 11 kilogrammi. Arvatakse, et umbes 17% rõivastest visatakse ära peaaegu kandmata. Nõudlus taaskasutusvõimsuse järele on suur ja võimsus on juba piiril, mis suurendab väljakutseid kasutatud rõivaste turul. Madal taaskasutusmäär ja üha suurenevad kasutatud riiete kogused – mis on samuti põhjustatud kiirmoetööstusest – tähendavad, et olemasolevad süsteemid jõuavad kiiresti oma piiridesse.

Praktilised näpunäited utiliseerimiseks

Mida saavad kodanikud siis teha? UDG andmetel on olemas "jäätmete ABC", millest leiate kasulikud kõrvaldamisjuhised. Kulunud vanad riided kuuluvad jääkprügikasti, kasutuskõlblikud riided tuleks visata vanade riiete konteinerisse. DRK riidepoodide kontaktisik Kathrin Schulz soovitas inimestel, kes soovivad oma vanu riideid ära anda, aeg eelnevalt kokku leppida. Siin on ära toodud Uckermarki DRK rõivapoodide lahtiolekuajad, et hõlbustada riiete äraandmist.

Kokkuvõttes on uus seadusandlus ja EL-i direktiivid tekitanud palju segadust. Sellega kaasneb tohutu väljakutse vanade rõivaste korrektsel sorteerimisel ja nende säästval taaskasutamisel. Teadlik tarbimine ja kvaliteetsete kauakestvate riiete kandmine, nagu soovitavad paljud eksperdid, aitab probleemi leevendada. Ainult nii saame lõppkokkuvõttes anda positiivse panuse keskkonda ja muuta rõivatsükli jätkusuutlikuks.