Evers kutsub üles sotsiaalreformile: Berliinis ähvardavad kärpeplaanid kriisi!

Evers kutsub üles sotsiaalreformile: Berliinis ähvardavad kärpeplaanid kriisi!

Berliini rahaline olukord on pingeline ja sellel on tagajärjed. Rahandussenaator Stefan Evers (CDU) on nõudnud heaoluriigi terviklikku reformi. Põhjus on selles, et laenu ei tohi kasutada ainult olulisteks investeeringuteks, vaid ka sotsiaalabiks. Oma nõudmistega soovib Evers luua süsteemi, mis hoiab sotsiaalsed kulud vastuvõetavas vahemikus. Ta toob näiteid nagu õendusabi, integratsioon ja noorte heaolu. Ta kurdab, et sotsiaalsektori keeruline juriidiline olukord teeb olukorra ainult hullemaks. "Me peame standarditega tegelema," ütleb Evers, viidates mitte ainult kõrgetele andmekaitse- ja tarbijakaitsenõuetele, vaid hoiatades ka nende nõuetega kaasnevate "halvatuste" ja "plahvatuslikult kasvavate kulude" eest. Ta kutsub üles alandama nn Saksa kullastandardeid, et edaspidigi tegutsemisvõimeliseks jääda. Käsitletud teemasid võetakse arvesse Uckermarki kuller ja toob tabelisse kõige pakilisemad punktid.

Kuid need pole ainsad väljakutsed, millega Berliin praegu silmitsi seisab. Senat kavandab praeguses ja tulevases eelarves kokkuhoidu, mis puudutab eelkõige sotsiaalinstitutsioone. Selle järgi rbb24 Ühiskondlike ühenduste esindajad teatavad, et nende säästude esimesed mõjud on juba märgatavad. Eelarve projektis kavandatud toetused on varasemaga võrreldes oluliselt väiksemad ja need tuleks kiiremas korras uuesti läbi vaadata. Eriti mõjutatud on sellised valdkonnad nagu kodutute abi, sisserändajate toetamine ja õigusrikkujate taasintegreerimine. Kohati arutatakse juba personali vähendamist ning harvad pole ka sotsiaalasutused pankroti äärel.

Surve sotsiaalsetele institutsioonidele kasvab

Berliini osariigi rahaline olukord on keeruline. Kärbete taga on riigikassa puudujääk, kasvavad personalikulud ja maksutulude vähenemine. Kärped, mis praeguses topelteelarves ulatuvad 3 miljardi euroni, on alles algus; 2026. ja 2027. aastaks on planeeritud säästa ligikaudu 1,6 miljardit eurot. Seetõttu nõuavad seltsiühingud halduskulude vähendamiseks pikaajalist fikseeritud summadega finantseerimist või teenuslepinguid. Praeguste hinnangute kohaselt kulub 30–40% sotsiaalprojektidele eraldatud vahenditest ainult nende haldamiseks. Selles mõttes on sotsiaalsenaator Cansel Kiziltepe teatanud, et töörühm töötab välja meetmed bürokraatiakulude vähendamiseks, mis esitatakse juba 2025. aasta märtsis.

Üldiselt tekib pilt ebakindlusest ja reformivajadusest Berliini sotsiaalsektoris. The ongoing discussion about savings and the structure of the welfare state must urgently come into focus in order to finally do justice to the challenges facing social services. Jääb näha, kas nõutavad reformid saavad piisavalt kiiresti jõustuda, et peatada eelseisev halvatus ja hüppeliselt kasvavad kulud.