Rutte kuulutab välja rahukõnelused Ukraina vaidlusaluste piirkondade üle!

Rutte kuulutab välja rahukõnelused Ukraina vaidlusaluste piirkondade üle!

Ukraina sõja kontekstis on viimastel päevadel palju muutunud. NATO peasekretär Mark Rutte on kommenteerinud võimalikke rahuläbirääkimisi, rõhutades, et Venemaa kontrolli all olevate Ukraina alade tulevik on tulevaste kõneluste keskne teema. Rutte annab mõista, et pärast relvarahu tuleb päevakorda võtta küsimused Ukraina territoriaalsete nõuete ja julgeolekugarantiide kohta. Need küsimused on üliolulised, sest need puudutavad Ukraina suveräänsust ja õigust otsustada oma geopoliitilise tuleviku üle. Samuti märkis ta ühes intervjuus, et territoriaalsete küsimuste de facto ja de jure tunnustamise vahel on erinevusi, mis võivad viidata võimalikele kompromissidele. Nordkurier aruannetes viitas Rutte lääneriikide suhtumisele Balti riikide Nõukogude okupatsioonisse kui selle probleemi ilmekaks näiteks.

Teine Rutte kõne võtmepunkt oli USA presidendi Donald Trumpi eelseisev kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Alaskal. NATO peasekretär kiitis Trumpi püüdlusi leida rahulahendus ja näeb neid kõnelusi Putini tõsiduse proovikivina sõja lõpetamise suhtes. Tähelepanuväärne on, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei saanud kutset Alaskale, mis teeb talle murelikuks. Ta on meelsasti keeldunud vastu võtmast Trumpi pakutud territooriumivahetust, kartes, et Ukrainat puudutavaid otsuseid võidakse teha ilma tema panuseta.

Külastus tähendusega

Mark Rutte külastas hiljuti Kiievit, kus kohtus president Zelenskiga. Ta sai Ukraina poolelt sooja vastuvõtu osaliseks. Koos arutasid kaks liidrit valdkondi, kus Ukraina vajab täiendavat tuge. Rutte andis mõista, et Ukraina on NATO-le lähemal kui kunagi varem ning jätkab oma teed liikmesuse poole. Zelenskyj jaoks on NATO täisliikmelisus peamine eesmärk ja Rutte visiiti peetakse Kiievi jaoks oluliseks signaaliks Deutschlandfunk üksikasjalikult teatatud.

Alates 3. oktoobrist 2024 ametis olnud NATO peasekretär kordas, et Ukraina peaks kasutama Venemaa vastu piiranguteta lääne relvasüsteeme. Lisaks olid tema eelkäijad juba juhtinud tähelepanu vajadusele pakkuda Kiievile igakülgset toetust kaasaegsete sõjaliste vahenditega. On näha, et USA-l ja NATO-l on suur huvi Ukraina kaitsevõime tugevdamise vastu. Varasemal Hollandi peaministri ametiajal langetas Rutte otsuse varustada Ukrainat Hollandi hävitajatega F-16.

Rahuläbirääkimised on silme ees?

Rahuläbirääkimiste tingimusi mõjutasid mitmesugused tegurid. Zelenski kümnepunktiline rahuplaan, mida esitleti 15. novembril 2022, toob välja põhipunktid nagu tuumajulgeolek, territoriaalne kaitse ja õigluse taastamine. Eriti silmapaistev on punkt, mis nõuab kõigi Venemaa vägede viivitamatut väljaviimist, et tagada Ukraina territoriaalne terviklikkus. Nende läbirääkimiste peamine väljakutse seisneb aga mõlema poole leppimatutes seisukohtades, näiteks: bpb dokumenteeritud.

Praegused poliitilised arengud näitavad, et vaatamata väljakutsetele on dialoog rahu ja julgeoleku teemal Ukraina jaoks siiski võimalik. Saab näha, kuidas olukord kujuneb ja kas Rutte ja rahvusvaheline üldsus leiavad konflikti lahendamiseks jätkusuutliku viisi.