Kaasotsustamise tulevik: DGB nõuab töönõukogudele uusi õigusi!

Kaasotsustamise tulevik: DGB nõuab töönõukogudele uusi õigusi!

Saksamaal, eriti Kölnis, puhub ettevõtte kaasotsustamise värske tuul. DGB Berliini-Brandenburgi ringkond tervitas hiljuti föderaalnõukogu algatust moderniseerida ettevõtte kaasotsustamismenetlust. Tänu ühisele resolutsiooni ettepanekule, mille esitas muu hulgas ka Brandenburgi liidumaa, on peatselt ees muudatused, mille eesmärk on ajakohastada töönõukogude töö õiguslikku alust. DGB Berlin-Brandenburgi aseesimees Nele Techen sõnab asja lühidalt: tehisintellekti (AI) väljakutsed ja majanduse kliimasõbralik ümberstruktureerimine nõuavad uusi regulatsioone. Nende eesmärk on võimaldada laiendatud kaasaotsustamist, mis tugevdab muutuste ajal usaldust ja edendab samal ajal konkurentsivõimet.

DGB loodab, et uus föderaalvalitsus haarab aktiivselt initsiatiivi enda kätte ja arendab edasi kaasotsustamist. See on samm, mida ametiühingud ja DGB soovivad konstruktiivselt toetada. Selles rõhutatakse konkreetsete reformimeetmete olulisust, et vastata töötajate ootustele.

Tehisintellekt fookuses

Mida see aga tegelikult tähendab tehisintellekti igapäevatöös kasutamiseks? AI ei ole enam pelgalt pätt, vaid seda kasutatakse paljudes tööstusharudes protsesside optimeerimiseks ja otsuste tegemise toetamiseks. DGB Bildungswerk teatab, et AI-süsteemid võtavad endale ülesandeid, mis olid kunagi inimmõtlemise pärusmaa, näiteks sellistes valdkondades nagu tervishoid, rahandus ja turundus. See tehnoloogia ei suuda mitte ainult automatiseerida monotoonseid ülesandeid, vaid võimaldab töötajatel keskenduda loomingulistele tegevustele, tõsta töö kvaliteeti ja rahulolu.

Kuid siin on soovitatav olla ettevaatlik: kuigi tehisintellektil on palju eeliseid, võib see ohustada ka töökohti. Seetõttu on oluline, et töönõukogud oleksid aktiivselt kaasatud tehisintellekti projektide kavandamisse ja elluviimisse, et kaitsta tööjõu huve. Andmekaitse ja diskrimineerimisvastane võitlus mängivad keskset rolli. Töönõukogu vastutab nende seadusest tulenevate nõuete täitmise jälgimise eest ning saab vajadusel võtta ka õiguslikke meetmeid töötajate õiguste kaitseks. Lisaks saavad töönõukogud koos tehisintellekti ekspertidega välja töötada koolitusmeetmeid ja luua juhiseid tehisintellekti kasutamiseks.

Euroopa tehisintellekti määrus

Debati keskmes on ka suvel kehtima hakanud Euroopa tehisintellekti määrus. See määrus kehtestab ranged standardid ja näeb ette, et tsiviilsektori tehisintellektisüsteeme tuleb kasutada turvalisel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Töötajate põhiõiguste ja huvide kaitse on siinkohal esmane eesmärk. Määrus tuleb õigel ajal, kuna see näeb ette, et kõrge riskiga tehisintellektisüsteemid – näiteks taotlejate klassifitseerimine või kvalifitseerimismeetmete soovituste andmine – peavad alluma ulatuslikule vastutusele.

2026. aasta augustis jõustuvad uued reeglid tugevdavad eelkõige järelevalveasutuste kontrolli. Alates 2027. aasta augustist peavad kõrge riskiga süsteemide operaatorid esitama põhiõiguste mõjuhinnangu. See pakub ettevõtetele ja personalinõukogudele olulist teavet süsteemide ja nende riskide kohta ning tagab tehisintellekti tarkvara kasutamisel kaasotsustamisõigused.

Automatiseeritud otsustusprotsessides kontrollitakse üha enam, kas tegemist on isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) rikkumisega. Lubatud tehisintellekti tooteid saab piirata või isegi keelata ettevõttes, kui see on töötajate huvides. Need üliolulised regulatsioonid tagavad töötajate õiguste kaitsmise hoolimata tehnoloogilistest muutustest.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Köln on põnevas pöördepunktis, kus tuleb aktiivselt kujundada arenguid kaasaegses töömaailmas. Töönõukogude ja töötajate vaheline koostöö on ülioluline, et kasutada ära digitaliseerimise pakutavaid võimalusi, jäädes samas ausaks ja läbipaistvaks.

Lisateabe saamiseks külastage DGB, DGB Bildungswerki ja TBS Nordrhein-Westfaleni veebisaite: DGB Berliini-Brandenburgi linnaosa, DGB haridusorganisatsioon, TBS Nordrhein-Westfalen.