Saksamaa ja Prantsusmaa suurendavad Venemaa-vastaseid sanktsioone!
Saksamaa ja Prantsusmaa taotlevad uusi EL-i sanktsioone Venemaa vastu, et tabada energiasektorit ja peatada sõja rahastamist.

Saksamaa ja Prantsusmaa suurendavad Venemaa-vastaseid sanktsioone!
Poliitilised rattad Euroopas keerlevad väsimatult: Saksamaa ja Prantsusmaa suruvad jõuliselt peale uusi Venemaa-vastaseid sanktsioone. Nende jõupingutuste põhieesmärk on agressiivsemalt käsitleda Venemaa energiasektorit, mida peetakse Vladimir Putini sõja peamiseks rahastamisallikaks. Seda ta raporteerib FAZ.
Viimases seisukohadokumendis tehakse mitmeid ettepanekuid, kuidas sanktsioone veelgi karmistada. See hõlmab võimalust sihikule võtta teisi naftaettevõtteid, nagu Lukoil, aga ka naftatööstuse teenindusettevõtteid. Sanktsioonide nimekirja võiks kanda ka osapooled, kes vastutavad Venemaa nafta ELi eksportimise eest. Kaalumisel on ka Venemaa nafta hinnalae mehhanismi laiendamine Euroopa ettevõtetele, kes transpordivad sellest toornaftast rafineeritud tooteid.
Sanktsioonid ja majanduslik surve
Berliini ja Pariisi algatuste eesmärk on sulgeda olemasolevad finants- ja logistilised lüngad ning seeläbi järk-järgult suurendada survet Venemaale. Olemasolevad sanktsioonid on juba suunatud ettevõtetele, kes veavad Venemaa naftat üle piirhinna. See hõlmab ka laevandusettevõtteid ja teenusepakkujaid. Seetõttu võidakse tulevikus sanktsioone määrata ka teistele SPFS-iga seotud Venemaa pankadele ja välismaistele finantsasutustele ning Kesk-Aasia krüptovaluutateenuste pakkujatele.
Lisaks jätkab EL jõupingutusi ettevõtete struktuuride ülevaatamiseks ja vajadusel uute impordikeeldude või kõrgemate tollimaksude kehtestamiseks teatud kaupadele. Saksamaa ja Prantsusmaa tugev positsioneerimine on osa 19. Venemaa-vastase sanktsioonipaketi ettevalmistustest. See jõustub aga alles pärast kõigi EL-i liikmesriikide nõusolekut. Koordineerimisprotsess võib olla keeruline, eriti selliste riikide nagu Ungari kriitilise suhtumise tõttu, kes nõuavad leebemaid meetmeid.
Varasemad sanktsioonid ja nende mõju
Alates Ukraina konflikti algusest 2022. aastal on vastu võetud kokku 18 sanktsioonipaketti. Senised meetmed on suunatud majandusliku surve suurendamisele Venemaale. Nende sanktsioonide tõhususe näiteks on Venemaa tulude vähenemine Mustal merel ja Läänemerel 30 protsendi võrra – ligi 200 laeva väljasaatmise tulemusena. See teave pärineb päevauudised.
Kuid mitte kõik ei ole sanktsioonide tõhususes veendunud. Kriitikud hoiatavad, et vaatamata nendele majanduslikele meetmetele jätkab Venemaa sõda. Väljapääs? Alternatiivsed kaubateed, mis ei takista Venemaa tulusid. Praegust tegutsemist nõuavad ettevõtted, kes jätkavad ärisuhete säilitamist Venemaa või Valgevenega. The Piirikontrolörid Soovitada kontrollida olemasolevaid lepinguid ja äristruktuure ning viia sisemised protsessid vastavusse sanktsioonidega.
Kui Euroopa soovib end geopoliitilise mängijana tugevamalt positsioneerida, on ees veel mitmeid väljakutseid. Kahe suure Euroopa riigi praegune tõuge on samm õiges suunas, kuid seda pidurdavad korduvalt liidusisesed erinevad huvid.
Kokkuvõttes äratab uus Venemaa-vastaste sanktsioonide laine lähinädalatel suurt huvi nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasandil. Seetõttu tuleks arenguid huviga jälgida.