Saksamaa võitlus energiasuveräänsuse eest: teel iseseisvuse poole!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaal seisab ees muutus julgeolekupoliitikas: diskussiooni kujundavad energiasuveräänsus, hirm sõja ees ja strateegilised meetmed.

Deutschland steht vor einer sicherheitspolitischen Wende: Energiesouveränität, Kriegsängste und strategische Maßnahmen prägen die Diskussion.
Saksamaal seisab ees muutus julgeolekupoliitikas: diskussiooni kujundavad energiasuveräänsus, hirm sõja ees ja strateegilised meetmed.

Saksamaa võitlus energiasuveräänsuse eest: teel iseseisvuse poole!

Saksamaa on keset rasket geopoliitilist olukorda drastiliselt vähendanud oma sõltuvust fossiilkütustest, eriti Venemaa gaasist. Pärast enam kui kolme aasta tagust sissetungi Ukrainasse on riik märkimisväärselt nihkunud oma elektri ja soojuse tootmisele. See ei ole ainult energiajulgeoleku küsimus, vaid ka majanduspoliitiline vajadus Peegel teatatud. Nüüd keskendutakse üha enam taastuvenergiale, mida nähakse ettepoole suunatud sammuna enda energiavarustuse stabiliseerimiseks.

Peaaegu kujutad seda ette pöördepunktina, kui vaatad esimesi samme iseseisvuse poole. Selle arutelu põhikontseptsioon on elektrifitseerimine. See on fookuses liikuvuse, soojusvarustuse ja tööstusprotsesside üha suuremal varumisel taastuvenergiaga. See võimaldab Saksamaal oma energiaautonoomiat veelgi laiendada, nagu näitab veebisaidi analüüs DGAP saab lugeda.

Julgeolekupoliitiline väljakutse

Venemaa energiaimpordist eemaldumine käib käsikäes teadlikkuse suurenemisega julgeolekuolukorrast Euroopas. Donald Trumpi presidendiaja mõju ja sellest tulenevad geopoliitilised nihked pole olukorda sugugi lihtsamaks teinud. Hirm sõja ees on käegakatsutav ja ARD ajakirjaniku Anne Willi dokumentaalfilm valgustab neid ebakindlusi muljetavaldavalt. See käsitleb selliseid teemasid nagu Saksamaa valmistumine võimalikuks sõjaks ning näitab Leedu visiidist ja kohalike inimestega peetud vestlustest saadud arusaamu. ARD meediateek pakub sügavamat ülevaadet kodanike meeleolust.

Asjaolu, et ELi liikmesriigid toetuvad üha enam oma energiaallikatele, on ka reaktsioon nendele julgeolekupoliitilistele väljakutsetele. Enne sõda sõltus EL 62,5 protsendi ulatuses oma energiatarbimisest impordist, mida tunnistati strateegiliseks veaks. Raskused äkilise üleminekuga alternatiivsetele tarnijatele, eelkõige veeldatud maagaasi turu hinnakõikumised ja fossiilkütustega seotud ebakindlus näitavad, et on aeg Euroopa energiastrateegiaid põhjalikult reformida.

Taastuvenergia tee

Imporditavast energiast sõltuvuse edasiseks vähendamiseks tuleb energia- ja toorainepartnerlustesse integreerida sotsiaalsed, majanduslikud ja ökoloogilised aspektid. See hõlmab ka säästvate tavade kaasamist infrastruktuuri planeerimisse. Päikese- ja tuuleenergia laiendamine pole mitte ainult vajalik, vaid on ka stabiilse ja pikaajalise energiavarustuse võti, teatas uurimisinstituut DGAP esiletõstmised.

Tuleviku energiavarustust silmas pidades kavatsevad EL ja Saksamaa edendada kodumaistest allikatest pärit tooraine tootmist ja töötlemist. Selle eesmärk on vähendada sõltuvust rahvusvahelistest tarneahelatest, mida sageli ohustavad geopoliitilised pinged. Eelkõige 2027. aastaks jõustuma hakkava EL metaanimääruse raames selgub, mil määral on võimalik välistarnijate standardeid ühtlustada.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vajadus muuta Saksamaa fossiilkütustest sõltumatuks on päevakorral rohkem kui kunagi varem. See on eesmärk, mis ei ole suunatud mitte ainult energiajulgeolekule, vaid ka sotsiaalsele stabiilsusele ja kodanike heaolule. Sellel teel on energiapoliitika kiire ja kõikehõlmav ümberkujundamine hädavajalik. Ainult nii saab riik vastata tuleviku väljakutsetele.