Saksamaa majanduskriis: Merz on majandusprognoosist ees surve all!

Saksamaa majanduskriis: Merz on majandusprognoosist ees surve all!

Saksamaa majandussektor seisab silmitsi kriitilise pöördepunktiga ja seda mitte esimest korda. Neljapäeval ootab kantsler Friedrich Merz föderaalselt statistikaametilt kauaoodatud kolmanda kvartali majandusnäitajaid. Seda tulemust võib pidada Merzi valitsuse mitteametlikuks vahearuandeks. Saksamaa majandus on praegu oma pikimas kriisis, mis tekitab muret investorite ja elanike näol. [Bild.de] andmetel (https://www.bild.de/politik/inland/wirtschaftsexperte-ist-alarmiert-in-deutschland-waechst-nur-noch-der-staat-68fcf80359e2e0975070b970) on tootmine alates 10. aastast pidevalt langenud3 ja tööpuudus202. augustis 3 miljonit. Need murettekitavad arvud on tingitud sisemajanduse koguprodukti (SKT) stagnatsioonist, mis on püsinud samal tasemel alates 2018. aastast, kuid koroonapandeemia ajal on see lühiajaline langus.

Majandusinstituutide tulemused maalivad sünge pildi: Kieli IfW on langetanud 2025. aasta kasvuprognoosi napi 0,1% peale, samas kui Ifo Instituut annab samasuguse pildi ja eeldab sama aasta kasvuks vaid 0,2%. Väga selge märk sellest, et majanduslikud olud ei lähe iseenesest korda. Üleskutsed kõikehõlmavateks reformimiseks muutuvad üha valjemaks – seda kontseptsiooni tuleks esitada hiljemalt 2026. aasta kevadeks, nagu nõuab Ifo president Clemens Fuest.

Murettekitavad arengud

Bundesbanki hinnangul on vajadus igakülgsete investeeringute järele heitkoguste neutraalsesse majandusse ilmne. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2045 on vaja aastas täiendavaid investeeringuid ligikaudu 130 miljardi euro ulatuses, mis vastab ligikaudu 4%-le SKP-st. See võib tunduda palju, kuid poliitiline raamistik on ebaselge ja võib olukorda veelgi keerulisemaks muuta. Lisaks võivad CO₂ hinnakujundusest tingitud suurenenud energiakulud avaldada negatiivset mõju, mis võib pärssida tootmist ja investeeringuid. Bundesbank.

Isegi ettevõtete ootused on ambivalentsed: kui üle kahe viiendiku eeldab, et investeeringud jäävad aastatel 2027–2029 muutumatuks või suurenevad, siis teised kardavad langust. Kliimaga seotud arengutest tulenev ebakindlus võib mõjutada tootlikkust – see on murettekitav aspekt kogu tööstuse jaoks.

Poliitika roll

Poliitiline debatt keerleb peamiselt majandusreformide ja bürokraatia vajaliku vähendamise ümber, eriti sellistes valdkondades nagu CO₂ dokumentatsioon ja ranged miinimumpalga eeskirjad. CDU peasekretär Carsten Linnemann rõhutab keskmise suurusega ettevõtete rolli ja vajadust anda ettevõtetele hea käsi läbi väiksema bürokraatia. Päevakorras on emapensionide peatamine ja sissemaksete tõusust hoidumine, samuti ettevõtete koormuse kergendamine. Nende sammude tõhusa rakendamise korral võib see anda kuni 146 miljardit eurot täiendavat heaolu.

Rahvusvahelist raamistikku silmas pidades pööratakse üha enam tähelepanu ka eksporditööstusele. USA tariifid Saksamaalt pärit kaupadele avaldavad olukorrale täiendavat survet. USA kui Saksamaa kaupade kõige olulisem ostja kujutab endast 15% tariifidega märkimisväärset takistust, mis ohustab konkurentsivõimet – see on asjaolu, mida instituudid peavad Saksamaa majanduse keskseks probleemiks, nagu [Tagesschau.de](https://www.tagesschau.de/wirtschaft/konjunktur/konjunkturprognosen-wir G.html)

Praegusel raskel ajal muutub üha aktuaalsemaks küsimus: kuidas poliitikud reageerivad? Seisak võib viia edasise stagnatsioonini, jättes elanikkonna kahjumisse, samas kui ebakindlus tulevaste investeeringute ja töökohtade stabiilsuse suhtes suureneb. Lähipäevad ja eriti neljapäev võivad olla määravad Saksamaa majandustuleviku arengusuuna määramisel.