Vajalik rahukorraldus: DGB hoiatab rekordiliste konfliktide eest 2025. aastal!

Vajalik rahukorraldus: DGB hoiatab rekordiliste konfliktide eest 2025. aastal!

Deutschland - 17. juulil 2025 seisame silmitsi häiriva reaalsusega: alates II maailmasõja lõpust on oodata rekordilist arvu relvastatud konflikte. Seetõttu nõuavad Saksamaa ametiühingute konföderatsiooni (DGB) ja selle liikmed ametiühingud rahu- ja julgeolekueeskirjade kiireloomulist ümberorienteerumist ÜRO raames. Nad rõhutavad vajadust mitmepoolsete konfliktide lahenduste järele, mis tuginevad diplomaatiale ja kriisi ennetamisele. Nende jaoks on regulaarse rahvusvahelise korra puutumatu nurgakivid rahvusvahelise õiguse keeld, riikide suveräänne võrdsus ja rahvaste enese määramine. Need lähenemisviisid on olulised vastavalt [dgb.de] (https://www.dgb.de/aktuelles/fuer-eine-rei-pre-der --Nie-wieder-wrie-in--t-uropa-und-nd-und- ja -weltweit/).

Nagu praegune olukord näitab, on sõja ja konfliktide tagajärjed laastavad. Üle 200 000 surmajuhtumi ja 120 miljoni inimese, kes kaotavad kodumaa, joonistavad tumeda pildi. Eriti mõjutavad lapsed, keda sageli peetakse "unustatud ohvriteks" kriisipiirkondades. Muu hulgas nõuab DGB, et täiendavad raudrüüde kulutused ei tohiks olla sotsiaalsete programmide arvelt. Armourikulude kavandatud suurenemise osas viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust tõstatatakse õigesti - see moodustaks peaaegu poole kogu föderaalse eelarvest. Selle asemel peaks keskenduma rohkem sotsiaalsetele investeeringutele ja diplomaatilistele algatustele.

ÜRO roll

Rahukindlustuse keskne osaleja on ÜRO, kes on sõnastanud üleskutse säilitada rahvusvaheline õigus ja kindlustada globaalne rahu alates selle asutamisest 1945. aastal. ÜRO 193 liikmesriigid kuuluvad praegu ÜRO -le ja selle Julgeolekunõukogu kannab peamist vastutust maailmarahu kaitse eest, nagu on kirjeldatud ÜRO harta artiklis 24. Kuid väljakutsed on suurepärased. Viimase kümne aasta jooksul pole olnud uusi rahumissioone, samas kui konfliktid, näiteks Ukrainas, eskaleeruvad. Kasvavad samuti Lähis -Ida pinged, eriti Iisraeli ja Iraani vahel. Julgeolekunõukogu, mis võib võtta sõjalisi meetmeid ainult kõigi alaliste liikmete nõusolekul, on sageli vetoõiguste ja suure motivatsiooni huvide komplikatsioonis, mis põhineb rahumissioonide usaldusväärsusel, näiteks bpb.de.

Teine näide on olukord konfliktipiirkondades nagu Myanmar või Saheli tsoon, kus inimõiguste rikkumised ja sõjakuriteod on laialt levinud. See süvendab rahvusvahelise üldsuse, eriti ELi ja NATO riikide vastutust, ohtu saada suurriikide mängupalliks. Ehkki ÜRO määrused keelavad rahvusvahelise õiguse keelustamise selge struktuuri, on tugevama loogika üha tõhusam, [Deutschlandfunk.de] (https://www.deutschlandfunk.de

kutse kliimateadlikkusele

Kokkuvõtlikult nõuavad ametiühingud naasmist ÜRO Charta väärtuste juurde ja Euroopas turva- ja koostöökonverentsi lõplike aktide (KSZE) lõplike aktide põhimõtete juurde, et leida viis rahupoliitikale, mis mitte ainult ei võta arvesse varasemaid konflikte, vaid pakub ka väljavaadet maailma parema tuleviku ja stabiilsuse kohta.