Nõutav rahukäsk: DGB hoiatab rekordiliste konfliktide eest 2025. aastal!

Nõutav rahukäsk: DGB hoiatab rekordiliste konfliktide eest 2025. aastal!

17. juulil 2025 seisame silmitsi häiriva reaalsusega: alates Teise maailmasõja lõpust on oodata rekordarv relvakonflikte. Saksamaa Ametiühingute Föderatsioon (DGB) ja selle liikmesliidud nõuavad seetõttu ÜRO raames rahu- ja julgeolekukorra kiiret ümberkorraldamist. Nad rõhutavad vajadust mitmepoolsete konfliktilahenduste järele, mis põhinevad diplomaatial ja kriisiennetusel. Nende jaoks on reeglitel põhineva rahvusvahelise korra puutumatud nurgakivid rahvusvahelise õiguse kohane jõukeeld, riikide suveräänne võrdsus ja rahvaste enesemääramine. Vastavalt dgb.de on need lähenemisviisid pingelise geopoliitilise olukorraga toimetulemiseks hädavajalikud.

Nagu praegune olukord näitab, on sõja ja konflikti tagajärjed laastavad. Rohkem kui 200 000 surmajuhtumit ja 120 miljonit kodu kaotanud inimest maalivad sünge pildi. Eriti kannatavad lapsed, keda peetakse kriisipiirkondades sageli “unustatud ohvriteks”. DGB nõuab muu hulgas, et täiendavad sõjalised kulutused ei tohi tulla sotsiaalprogrammide arvelt. Õigustatult tõstatatakse küsimusi kaitsekulutuste kavandatava tõstmise osas viie protsendini sisemajanduse koguproduktist – see moodustaks peaaegu poole kogu föderaaleelarvest. Selle asemel tuleks rohkem keskenduda sotsiaalsetele investeeringutele ja diplomaatilistele algatustele.

ÜRO roll

Rahuvalve keskne osaleja on ÜRO, mis on alates asutamisest 1945. aastal sõnastanud üleskutse järgida rahvusvahelist õigust ja tagada maailmarahu. ÜRO-l on praegu 193 liikmesriiki ja nende Julgeolekunõukogul on esmane vastutus maailmarahu säilitamise eest, nagu on kirjeldatud ÜRO põhikirja artiklis 24. Kuid väljakutsed on suured. Viimasel kümnendil ei ole uusi rahuvalvemissioone toimunud, samas kui konfliktid, nagu Ukrainas, eskaleeruvad jätkuvalt. Pinged Lähis-Idas, eriti Iisraeli ja Iraani vahel, samuti suurenevad. Julgeolekunõukogu, mis saab sõjalisi meetmeid võtta ainult kõigi alaliste liikmete nõusolekul, on sageli keeruliseks muutunud vetoõiguse ja suurte võimuhuvide tõttu, mis seab pinge alla rahumissioonide usaldusväärsuse, nagu bpb.de noteses.

Teine näide on olukord konfliktipiirkondades nagu Myanmar või Saheli piirkond, kus inimõiguste rikkumised ja sõjakuriteod on laialt levinud. See suurendab rahvusvahelise üldsuse, eriti EL-i ja NATO riikide vastutust, kellel on oht saada suurriikide etturiks. Kuigi ÜRO eeskirjad jõu keelamise kohta rahvusvahelise õiguse alusel annavad selge ülesehituse, hakkab tugevama loogika üha enam kehtima, nõudmised deutschlandfunk.de ja poliitika peavad seetõttu silmitsi seisma tänapäeva väljakutsetega.

Üleskutse kliimateadlikkusele

Lähenevaid katastroofe silmas pidades on jõupingutused rahumeelse ja õiglase maailma loomiseks pakilisemad kui kunagi varem. DGB teeb selgeks, et Saksamaa peab tugevdama oma sõltumatut rolli rahvusvahelise rahutagamisjõuna ja töötama praeguse ümberrelvastamise spiraali lõpetamise nimel. Samuti on vaja pühendumust liberaalse demokraatia ja sotsiaalse turumajanduse kaitsmisele. Sotsiaalprogrammide arvelt tehtavad relvakulutused nõrgendavad pikemas perspektiivis nii kaitsevõimet kui ka demokraatiat.

Kokkuvõttes kutsuvad ametiühingud üles pöörduma tagasi ÜRO põhikirja väärtuste ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) lõppakti põhimõtete juurde, et leida tee rahupoliitikale, mis mitte ainult ei võta arvesse mineviku konflikte, vaid annab ka pilguheit paremasse tulevikku ja stabiilsust maailmas.