Hesse küsitluse šokis: enamus pole demokraatiaga rahul!

Hesse küsitluse šokis: enamus pole demokraatiaga rahul!

Uus uuring näitab, et Saksamaal suhtutakse demokraatiasse paljude hesslaste jaoks kriitiliselt. Osariigi valitsuse tellimusel läbiviidud ja 1502 hääleõiguslikku elanikku hõlmanud küsitluse kohaselt usub 51% vastanutest, et demokraatia ei tööta või toimib kehvemini. Suurt rolli mängivad sellised kriteeriumid nagu avalik kord ja bürokraatia. 86% küsitletutest on mures avaliku korra lagunemise pärast ja 77% peavad riiki bürokraatlikult ülekoormatuks. Need arvud on teatanud hessenschau.

Hoolimata laialt levinud rahulolematusest on ka eredaid kohti. Hessenis peab 58% demokraatiat väga heaks või mõneti heaks, samas kui 39% hindab meeleolu pigem negatiivseks. Seda optimistlikku lähenemist võiks seostada 26-aastase CDU valitsusega, nagu selgitab riigikantsler Benedikt Kuhn. Tema lootus seisneb usalduse taastamises demokraatia vastu, mida peaminister Boris Rhein on samuti käsitlenud võtmeküsimusena.

Usaldus ja side koduga

Suur osa Hesseni elanikest tunneb end oma föderaalriigiga tugevalt seotud – tervelt 88% ütleb, et neil on Hesseni suhtes hea tunne. Usaldus kohalike institutsioonide vastu näib olevat eriti suur maapiirkondades ja keskmiste põlvkondade seas. Linnapead usaldatakse rohkem kui föderaalvalitsust, mis peegeldab kohalikku lähedust ja tuttavlikkust.

Samuti näitavad uuringu tulemused, et Hessenis tajutakse demokraatiat toimivana, millega nõustub 60% küsitletutest. Hesseni riigikantselei tõlgendab seda positiivse sotsiaalse sidususe märgina ja nendib, et kodanikud nõuavad läbipaistvust ja otsesemat osalemist poliitilistes protsessides. Nende soovide hulka kuulub ka lihtsam ja arusaadavam hääletusseadus: 77% küsitletutest sooviks seda ja 75% toetab ettepanekut tuua parlamendis otsevalitud esindajad, teatasid staatskanzlei.hessen.de.

Kriitilised tendentsid rahvuslikus võrdluses

Veel üks tähelepanuväärne uuringu tulemus on kodanike vähene osalemine poliitilistes protsessides, eriti kohalikul tasandil: aktiivselt osaleb vaid 8%. Selle vastumeelsuse peamised põhjused on ajakulu, enesekindluse puudumine ja hirm digitaalse agitatsiooni ees. Siin kutsub koerber-stiftung.de üles edendama kodanike ja institutsioonide vahelist koostööd, et tugevdada poliitilist osalust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Hesseni demokraatlikud struktuurid näitavad uuringutulemusi silmas pidades nii väljakutseid kui ka võimalusi. Suurem osa elanikkonnast väärtustab omaenda föderaalriiki, samas kui kriitiline meeleolu Saksamaa föderaalse demokraatia suhtes muutub üha valjemaks. Järgmise paari kuu poliitilised tegevused on kodanike usalduse taastamiseks ja ühise kuuluvustunde tugevdamiseks üliolulised.