Tööstur Erwin Joest rööviti: draama lunarahast ja alandamisest!

Tööstur Erwin Joest rööviti: draama lunarahast ja alandamisest!

12. augustil 2025 sai alguse kurnav pantvangiolukord, kui kohtumisel tema väljavalitu Ute Vonhoffiga rünnati ja rööviti tööstur Erwin Joesti. Jõhker rünnak lõppes traagiliselt: Joesti juht sai surma. Uurija Bernd Flemming ja tema meeskond teevad kõik endast oleneva, et selgitada välja, mis kadunukesega juhtus. Kuid intervjuud Joesti naise Dorothea, tema poja Markuse ja tütre Anitaga ei too uurimisel märkimisväärset edu. Röövijad nõuavad lunaraha, mis muudab olukorra veelgi teravamaks.

Hirmu, surve ja meeleheite ring süveneb, kui liikuvalt rongilt antakse üle lunaraha. Joest ootab meeleheitlikult oma vabastamist. Kuid samal ajal kui röövijad nõustuvad, et tahavad lunaraha kätte saada, näitab üks kolmest mehest hoopis teistsugust motiivi: ta ei otsi mitte ainult raha, vaid ka jõuka ettevõtja alandamist. See meenutab sarnaseid juhtumeid minevikust, nagu Patty Hearsti suurejooneline inimrööv, kelle Symbionese Vabastusarmee röövis 1974. aastal ja mille käik põhjustab tänapäeval jätkuvalt arutelu. Siin saab selgeks, kui julm on mäng kurjategija ja ohvri vahel, kus võimu ja kontrolli rakendatakse halastamatult.

Stockholmi sündroom fookuses

Põnevaks läheb ka siis, kui heita pilk psühholoogilisele fenomenile, mida sellistes olukordades sageli täheldatakse: nn Stockholmi sündroomile. See kirjeldab emotsionaalset sidet pantvangi ja tema vangistaja vahel, mis võib põhjustada negatiivseid tundeid hädaabiteenistuste suhtes. Eksperdid selgitavad, et need emotsionaalsed reaktsioonid tekivad siis, kui pantvangid tajuvad pantvangivõtjat "kaasinimesena" ja hakkavad tema tegudest aru saama. Mida kauem pantvangi võtmine kestab ning mida rohkem on kontakti pantvangi ja pantvangivõtja vahel, seda suurem on Stockholmi sündroomi tekkimise tõenäosus – see on teatud tüüpi psühholoogiline kaitsemehhanism eluohtlikus olukorras.

Erwin Joesti käitumine võib sattuda luubi alla, kui vangistajad hoiavad teda vangis. Huvitav on siin see, et pantvangi isoleerimine võib vähendada emotsionaalse sideme teket. Seega võib Joesti puhul emotsionaalne distants vangistajatest tagada tema ellujäämise, samas kui emotsionaalsed sidemed suurendavad ohtu, et ta astub vangistajatele vastu.

Uurimine kogub hoogu

Joesti juhtumiga seotud dünaamilised arengud nõuavad intensiivset uurimist. Bernd Flemmingi juhitud uurijate meeskond peab Joesti vabastamiseks töötama mitmel rindel. Iga vihje loeb, kuid seni pole loodetud läbimurret toimunud. Vägivalla ja psühholoogilise manipuleerimise kombinatsioon pantvangiolukorras on ohtlik segu, mis on sageli ettearvamatu. Küsimus jääb: kuidas see juhtum välja kukub? Kas Joest naaseb kunagi oma tavapärase vabaduse juurde?

Selle kaose keskel taastub avalik diskussioon pantvangide võtmise, pantvangide käitumise ja Stockholmi sündroomi mehhanismide üle, teiselt poolt on aga esiplaanil kannatanute saatus. Kölnis ja kaugemalgi ootavad inimesed arenguid ja loodavad selle traagilise loo positiivsele lõpule.