Iraan lööb vastu: rünnak USA baasidele põhjustab punase häire!

Iraan lööb vastu: rünnak USA baasidele põhjustab punase häire!

Viimastel päevadel on olukord Lähis-Idas dramaatiliselt halvenenud. Iraan kinnitas rünnakut USA sõjaväebaasidele Kataris ja Iraagis, mida peetakse kättemaksuks hiljutiste USA õhurünnakute eest Iraani tuumarajatistele. Valju n-tv Katari õhutõrje tõrjus rünnaku edukalt, mistõttu inimohvreid ei olnud. Sellegipoolest kirjeldas Katari välisministeerium seda juhtumit kui riigi suveräänsuse ja õhuruumi "räiget rikkumist".

Doha rünnakutest ja plahvatusohtlikest müradest vallandatud õhuhäire Bahreinis on suurendanud üldist ebakindlust. Kuigi Katar sulges ajutiselt oma õhuruumi, jätab ta välisministri Majid al-Ansari sõnul endale õiguse asjakohaseks reageerimiseks. Samal ajal kardetakse kogu maailmas konflikti eskaleerumist, muu hulgas seetõttu, et Iraani sõjaväeülem on teatanud kättemaksust USA rünnakute eest ning sarnaseid asju on kuulda ka teiste revolutsiooniliste valvurite ja miilitsate suust.

USA reaktsioonid ja rahvusvahelised pinged

USA president Donald Trump kiitis rünnakuid Iraani tuumarajatiste vastu kui "suurejoonelist sõjalist edu". Vastuseks on Iraan ähvardanud tagajärgedega ning konflikt Iisraeli ja Iraani vahel näib veelgi eskaleeruvat. Kuidas ZDF aruannete kohaselt on rahvusvaheline üldsus arengute pärast mures. Trump on kutsunud kokku oma julgeolekukabineti ja juba on teateid USA vägede kohaloleku võimalikust suurendamisest piirkonnas.

Eksperdid hoiatavad aga, et sõjalisel eskalatsioonil võivad olla tõsised tagajärjed. Iraani valitsus on juba hoiatanud ja avaldanud kaardi USA sõjaväebaasidest Lähis-Idas, kus potentsiaalseid rünnakuid kavandatakse. Kogu maailmas kardetakse rünnakuid Ameerika või Iisraeli objektidele, mis suurendab tõenäosust, et konflikt levib Lähis-Ida piiridest väljapoole.

Nafta hind ja majanduslik mõju

Nagu sellise konflikti puhul pole üllatav, on sellel mõju ka maailmaturgudele. Euroopa naftafirmad viivad ettevaatusabinõuna töötajaid Iraagist välja, kuigi naftatootmine on jätkunud. Analüütikud kardavad, et jätkuvatel pingetel võib olla suur mõju naftahindadele, mis tabab lisaks naaberriikide majandustele ka Euroopa turge.

Hormuzi väina võimalik sulgemine Iraani poolt oleks järjekordne drastiline samm, mis võib maailmamajandust tõsiselt destabiliseerida. Ka naaberriikide, eriti Sunnii lahe riikide reaktsioonid on endiselt ettevaatlikud – see on märk piirkonna keerulisest geopoliitilisest olukorrast.

Kokkuvõttes seisab rahvusvaheline üldsus silmitsi tõsise küsimusega: kuidas leida rahumeelne lahendus, kui sõjalised provokatsioonid kasvavad? Järgmised sammud võivad olla otsustava tähtsusega stabiilsuse tagamiseks piirkonnas ja mujal.

Poliitikud peavad nüüd võtma vastutuse nii Euroopas kui ka USA-s. Saksamaal näeb valitsus end lõhestatuna solidaarsuse Iisraeliga ja vajaduse vahel mitte pingestada suhteid USA-ga. Saab näha, kas suudame sellest kriisist väljapääsu leida, kuid aeg hakkab otsa saama.