Itaalia keeldub taganemast: Saksamaa rändekriis eskaleerus!

Itaalia keeldub taganemast: Saksamaa rändekriis eskaleerus!

Deutschland - 2025. aasta esimesel poolel esitas Saksamaa oma rändepoliitikas märkimisväärse arvu taotlusi sisserändajate tagastamiseks teistesse ELi riikidesse. Welt.DE raporti kohaselt esitas Saksamaa 20 574 sellise ülevõtmistaotluse, kuid ainult 15%, s.o 3 109 migranti, tegelikult tagastati tegelikult. See näitab, et nende tulude tegelik rakendamine jääb sageli ootustest maha.

Dublini protseduur fookuses

Dublini protseduur, mis vastutab varjupaigaprotseduuride vastutuse määramise eest ELi liikmesriikides, mängib selles keskset rolli. BAMF -i teabe kohaselt on selle protseduuri eesmärk, et iga varjupaigarakendust kontrollib ainult üks liikmesriik. See peaks kontrollima sekundaarset rännet Euroopas. Protsess on üsna üksikasjalik ja sisaldab mitmeid etappe, mis ulatuvad rakendusest isiklike aruteludeni kuni tegeliku ülekandmiseni vastutustundlikule olekule.

Dublini süsteemi põhimõtete tugevdamiseks toimuvad regulaarselt riiklike Dublini ametikohtade esindajad. See edendab praeguste väljakutsete vahetamist ja võimaldab ka Euroopa tasandil koostööd tõhusamaks muuta, teatab EUAA.

ülekandmine Kreekasse: väljakutse

Erijuhtum on Kreekasse tagasipöördumine. Saksamaa oli palunud 3554 järelepärimist sinna naasta, kuid sai Ateenalt nõusoleku vaid 78 juhtumiga. Lõppkokkuvõttes võis Kreekasse üle viia ainult 20 põgenikku. Need numbrid näitavad, et Dublini protseduuri raames olev vahetus peab vaeva nägema raskustega mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas.

Dublini protsess ise on üsna keeruline ja selle suhtes on ranged tähtajad. Kui ülekandeid nende tähtaegade piires edukalt läbi viia, võib vastutus muutuda ja Saksamaa peaks varjupaiga pealekandmist ise uurima. See seab jätkuvalt väljakutseid, millega üksikud ELi riigid varjupaigataotlejatega silmitsi seisavad.

Üldiselt kajastub pilt tagastusnumbrites ja Dublini protseduuri rakendamisel, mida iseloomustavad vastastikused kohustused ja samal ajal olemasolevad väljakutsed. Kuidas see edasi läheb, jääb põnevaks - rändesurve Euroopas ei vähene ja küsimus on endiselt, kuidas seda tulevikus koos omandada.