Itaalia keeldub tagasi võtmast: Saksamaa rändekriis eskaleeerub!

Itaalia keeldub tagasi võtmast: Saksamaa rändekriis eskaleeerub!

Saksamaa rändepoliitika esitas 2025. aasta esimesel poolel märkimisväärsel hulgal taotlusi migrantide tagasisaatmiseks teistesse EL-i riikidesse. Welt.de raporti kohaselt esitas Saksamaa 20 574 sellist ülevõtmistaotlust, millest vaid 15%, ehk 3109 migranti, saadeti tegelikult kodumaale. See näitab, et nende tulude tegelik rakendamine jääb sageli ootustele alla.

Huvitaval kombel ei esitanud Saksamaa samal perioodil Itaaliale Dublini menetluse kaudu ühtegi taotlust, kuigi Itaaliale esitati 3824 sellist taotlust. Seda võib tõlgendada ELi-sisese varjupaigasüsteemi pingete näitajana. Samal ajal kiitis Itaalia heaks 4477 taotlust, millest mõned pärinesid eelmisel aastal, rõhutades nende tagasisaatmismenetluste keerukust.

Fookuses Dublini protseduur

Keskne roll on Dublini menetlusel, mis vastutab ELi liikmesriikide varjupaigamenetluste eest vastutuse kindlaksmääramise eest. BAMF-i teabe kohaselt on selle menetluse eesmärk, et iga varjupaigataotlust vaataks läbi ainult üks liikmesriik. Selle eesmärk on kontrollida teisest rännet Euroopas. Protsess on üsna detailne ja sisaldab mitmeid samme, alates taotluse esitamisest ja isiklikest vestlustest kuni tegeliku üleandmiseni vastutavasse riiki.

Dublini süsteemi põhimõtete tugevdamiseks toimuvad regulaarsed Dublini riiklike büroode esindajate kohtumised. See soodustab vahetust praeguste väljakutsete üle ja muudab ka koostöö Euroopa tasandil tõhusamaks, teatab EUAA.

Ülekanne Kreekasse: väljakutse

Erijuhtum on repatrieerimine Kreekasse. Saksamaa oli seal esitanud 3554 repatrieerimistaotlust, kuid sai Ateena heakskiidu vaid 78 juhul. Lõppkokkuvõttes suudeti Kreekasse üle viia vaid 20 põgenikku. Need arvud näitavad, et Dublini menetluse raames toimuval teabevahetusel on raskusi mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka praktikas.

Dublini menetlus ise on üsna keeruline ja selle suhtes kehtivad ranged tähtajad. Kui üleandmist nende tähtaegade jooksul edukalt läbi ei viida, võib vastutus muutuda ja Saksamaa peab varjupaigataotluse ise läbi vaatama. See tõstab suurema tähelepanu keskpunkti väljakutsed, millega ELi liikmesriigid varjupaigataotlejatega tegelemisel silmitsi seisavad.

Üldiselt peegeldavad tagastamisnumbrid ja Dublini menetluse rakendamine pilti, mida iseloomustavad vastastikused kohustused ja samaaegsed väljakutsed. Edasine jääb põnevaks – Euroopale avaldatav rändesurve ei lase järele anda ning küsimus on, kuidas seda edaspidi üheskoos üle saada.