Lavrovi uued plaanid: Saksamaa Ukrainale käendajaks?

Lavrovi uued plaanid: Saksamaa Ukrainale käendajaks?

Ukraina julgeolekugarantiide ümber käivad poliitilised arengud võtavad taas hoogu. Venemaa välisminister Sergei Lavrov avaldas täna oma ootusi riikidele, kes võiksid võtta endale ÜRO Julgeolekunõukogus garanti rolli. Selges teadaandes nimetas ta Saksamaad ja Türgit ning teisi riike, kes võiksid pakkuda Kiievile julgeolekugarantiid. Selle eesmärk on jõuda siduva kokkuleppeni, mis peaks tagama Ukraina püsiva neutraliteedi, nagu oli ette nähtud juba 2022. aastal Istanbulis toimunud ebaõnnestunud läbirääkimiste käigus. n-tv.de teatab.

Lavrov andis mõista, et rahu tagamise kohustus lasub ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikidel - Venemaal, USA-l, Hiinal, Suurbritannial ja Prantsusmaal. Kiiev suhtub sellesse lähenemisse aga skeptiliselt. Ukraina valitsus on mures, et Venemaa võib igal ajal blokeerida julgeolekujõudude mis tahes paigutamise, mis õõnestaks Ukraina julgeolekut. President Volodõmõr Zelenski on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Ukraina peaks jääma kaitserolli ja asuma aktiivselt tegutsema Venemaa agressiooni vastu. Ta nõuab, et konflikti lõpetamiseks ei leevendataks survet Venemaale. See kiireloomulisus kajastub ka Ukraina praegustes sõjalistes vasturünnakutes, mis on viimastel päevadel olnud edukad Sumõ piirkonnas ja Pokrovski ümbruses, nagu Tagesspiegel8 report.8 report.

Sõjaväe kohaloleku roll

Sõjalised kohustused ja kohalolek mängivad julgeolekugarantiide arutelus keskset rolli. Kaalutakse erinevaid tagatisi, alates poliitilistest tagatistest kuni rahalise ja sõjalise toetuse elementideni. Ideaalis sooviks Kiiev liituda NATO-ga, et saaks kasutada artikli 5 kohastest ulatuslikest abikohustustest. Praegused poliitilised tingimused näitavad aga, et see ei ole praegu enam arutlusel, isegi kui arutletakse artikliga 5 lisatud julgeolekugarantiide üle, nagu Tagesschau

Arutatakse ka välissõdurite võimalikku kohalolekut rahu tagamiseks. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on mängu toonud "edasikindlustusväed", samas kui USA ja Euroopa partnerriigid kaaluvad ka sõjalist kohalolekut Ukrainas, kuid ilma USA sõduriteta. See tekitab nii logistilisi kui ka poliitilisi väljakutseid. Tõhus kaitsevägede paigutamine ulatuks mitmest tuhandest kuni 150 000 sõdurini. Saksa Bundeswehril on aga raskusi NATO kavandatud vägede tugevuse saavutamisega, mis on praegu umbes 181 500 sõdurit, sihtmärgiks on 260 000 sõdurit.

Takistused ja lahendused

Poliitilised takistusedei maksa alahinnata. Venemaa nõuab Ukrainas NATO vägesid ja nõuab nende lisamist julgeolekugarantiidesse. Ka Saksamaal on sisepoliitika, mis räägib vägede paigutamise vastu. Teine ettepanek, mida praegu vähe arutatakse, on ÜRO rahuvalvemissiooni loomine. See võib hõlmata 30 000–40 000 sõdurit, kuid see eeldaks ÜRO tugevat mandaati ja täpset lähenemist.

Seega seisab Ukraina ja tema partnerite ees palju väljakutseid tugevate julgeolekutagatiste loomisel, mis mitte ainult ei taga rahu, vaid hoiavad ära ka tulevase agressiooni. Aega on vähe ja poliitiline maastik on muutlik – lähinädalate arengud on üliolulised.