Murettekitav uuring: digitaalne meedia ohustab noori pikas perspektiivis!

Murettekitav uuring: digitaalne meedia ohustab noori pikas perspektiivis!

Tänapäeva digimaailmas on nutitelefonid ja sotsiaalmeedia muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Eriti noored on end täielikult virtuaalreaalsusesse visanud. Vastavalt hiljutisele Postipanga uuring 16–18-aastased noored veedavad juba praegu veebis umbes kümme tundi päevas – see on poolteist tundi rohkem kui 2023. aastal. See murettekitav areng toob endaga kaasa märkimisväärseid riske füüsilisele ja vaimsele tervisele, nagu tunnustas aju-uurija prof Manfred Spitzer Stralsundis peetud loengus selgeks.

Spitzer hoiatab liigse meediakasutuse ohtude eest ja räägib eelseisvast "digitaalsest dementsusest". Ta usub, et digimaailmas puudub kordus, kontekst ja asjakohasus, mis on tõhusa õppimise jaoks üliolulised. Karolinska Instituudi uuring kinnitas tema muret: digimeedia klassiruumis õppimist ei soodusta, nagu ta selgitas. Spitzer peab vajalikuks ka toetust Hesseni koolides kehtima hakkavale mobiiltelefonide keelule, mis jõustub augustis – kuid ta kritiseerib teabe puudumist meediatarbimise tagajärgede kohta.

Digitaalsest meediast tulenevad terviseriskid

Uuringud näitavad, et märkimisväärsel osal noortest, umbes igal neljandal, on mobiiltelefonisõltuvuse tunnused. Prof Spitzer loetles mitmeid mobiiltelefoni kasutamise negatiivseid mõjusid: halb rüht, lühinägelikkus, vererõhu tõus ning kognitiivse, emotsionaalse ja keelelise intelligentsuse häired. Murelikud vanemad teatavad, et neil on raskusi oma laste meediatarbimise kontrolli all hoidmisega. Sellele on reageerinud ka haridusministeerium, kes soovitab esimesest kuni üheksanda klassis mobiiltelefonid võimalikult palju kõrvale jätta.

Lisaks kirjeldab uurimine Elutähtis piirkond, et digimeedia ekstreemne kasutamine ei mõjuta mitte ainult õppimist, vaid võib tekitada noortel ka psühholoogilisi ja füüsilisi probleeme. Lapsi ja noorukeid mõjutavad rohkem depressioon, ärevushäired, unehäired ja tähelepanuhäired. Kõik see tuleneb sageli pidevast võrdlemisest teistega sotsiaalmeedias, küberkiusamisest ja digitaalsest sisust tuleneva sensoorse ülekoormuse tõttu.

Internetis lõksus olev põlvkond

Sotsiaalse mõju osas näitab WHO uuring, et 11% noortest käitub sotsiaalmeediat kasutades problemaatiliselt. Eriti märgatav on tüdrukute suurem probleemide määr: nad väljendavad oma tundeid ja suhteid rohkem sotsiaalmeedia kaudu, samas kui 36% noortest on pidevalt võrgus. Sellel on ka negatiivsed tagajärjed, sealhulgas unepuudus ja vähenenud sotsiaalne suhtlus. Dr Hans Henri P. Kluge WHO-st rõhutab vajadust tugevdada noorte meediapädevust koolides ja peredes.

Soovitused ennetamiseks on selged: nooremate laste meediaaega tuleks piirata maksimaalselt ühe tunniga päevas, oluline on vanematepoolne aktiivne meediakasvatus ning soodustada digipause ja offline aega. On aeg tõsta teadlikkust digimaailma ohtudest ja julgustada meid aktiivsetele vastumeetmetele.

Stralsundi üritus, millest võtsid osa õpetajad, arstid ja erinevad tugiühingud, näitab, et teemal on ühiskonnas laialdane toetus. Vaja on ühiseid jõupingutusi noorte kaitsmiseks liigse meediakasutuse võimalike tagajärgede eest ja tervisliku digikeskkonna loomiseks.