Backhaus tunnistab: Nord Stream 2 ei toonud MV-le peaaegu mingeid eeliseid!

Backhaus tunnistab: Nord Stream 2 ei toonud MV-le peaaegu mingeid eeliseid!

Mecklenburg-Vorpommerni keskkonnaminister Till Backhaus (SPD) tegi MV Climate Foundationi uurimiskomisjonis selge avalduse. Ta tunnistas, et vastuoluline Läänemere torujuhe Nord Stream 2 ei toonud liitriigile peaaegu mingeid majanduslikke eeliseid. See on eriti oluline, kuna Backhaus mängis projekti kavandamisel keskset rolli. Minister selgitas, et torustikku, mida aastatel 2015–2019 arutati arvukatel kohtumistel, sealhulgas kolmel koos tegevdirektor Matthias Warnigiga, tuleb vaadelda piirkonna energiapoliitilise olukorra kontekstis. Vaatamata varajasele kiitusele on praegune olukord endiselt kriitiline, kuna Ukraina pikaajaline sõda mõjutab tugevalt geopoliitilisi kaalutlusi.

Backhaus võttis sõna EL-i liitumisläbirääkimiste poolt Venemaaga 2022. aasta jaanuaris, vahetult enne Putini sissetungi. Ta kaitses neid avaldusi kui katset saata diplomaatilisi signaale. Ta rõhutab vajadust edendada energiasõltumatust taastuvate energiaallikate, nagu tuul, päike ja biomass, kaudu. Nord Streami torujuhtmete tulevikku silmas pidades näeb Backhaus sillatehnoloogiat vananenuna, samas kui USA sanktsioonidest ja geopoliitilistest pingetest tulenevad üha kasvavad väljakutsed muudavad arutelu gaasitootmise ja transpordi üle keerulisemaks.

Poliitilised ja rahalised segadused

Kuulamiste käigus selgus, et olulist rolli mängib ka Rokai endine tegevdirektor Christian Cammin. Rokai sai 36 miljoni euro väärtuses tellimusi sihtasutuselt MV Climate, mis pidi kindlustama gaasitrasside ehitust. See tekitab küsimusi rahaliste vahendite ning Rokai ja riigipoliitika suhete kohta. Cammin nentis, et tema ja tema äripartner rahastasid kahe miljoni euro suurust liisingut ise, mis on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Sellised ebakõlad tekitavad muret rahavoogude läbipaistvuse ja võimalike huvide konfliktide pärast.

Nende protsesside analüüsi tugevdab föderaalvalitsuse ees seisev dilemma seoses energia- ja välispoliitikaga. Gaasijuhtme ehitamine on geopoliitiline element, kuna arutelu kliimaeesmärkide üle saab hoogu juurde. Üha rohkem hääli kutsutakse üles loobuma fossiilkütustest säästvamate alternatiivide kasuks. Selles kontekstis on Saksamaa ja Venemaa suhted veelgi halvenenud, eriti pärast Aleksei Navalnõi ümber toimunud intsidente ja Ukraina kriisi.

Energia ülemineku väljakutsed

Nord Stream 2 planeerimist mõjutasid mitmed tegurid: USA sanktsioonid peatasid ehituse 2019. aasta detsembris ning poliitilist võimu EL-is piirasid otsused reguleerida kolmandate riikide torujuhtmeid. See aitab kaasa sellele, et Saksamaa peab navigeerima oma energiapoliitiliste huvide ja Brüsseli surve vahel. Torujuhet, mis peaks võimaldama transportida 110 miljardit kuupmeetrit aastas, peetakse fossiilse infrastruktuuri projektiks, mis on vastuolus kliimaeesmärkidega.

Surve leida ökoloogiliselt jätkusuutlikke lahendusi kasvab pidevalt. Läänemere, Aadria mere ja Musta mere vahelisel piirkonnal on potentsiaal rohelise vesiniku ja muude taastuvate energiaallikate tootmiseks, mis võib tulevikus energiavarustuses olulist rolli mängida. Nord Stream 2 praegused arengud näitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka olulisi poliitilisi ja sotsiaalseid väljakutseid, mis tuleb tulevikus ületada.