Suche
Mein Konto
Boris Pistorius tahab ajateenistust reformida – mida see MV jaoks tähendab?
Kaitseminister Boris Pistorius kavandab uut ajateenistust, mis toob sisse vabatahtliku ja vajadusel ka kohustusliku ajateenistuse.
Boris Pistorius tahab ajateenistust reformida – mida see MV jaoks tähendab?
Pingelise julgeolekuolukorra keskel kujundab Saksamaal praegu poliitilist diskussiooni kohustusliku ajateenistuse teema. Kaitseminister Boris Pistorius (SPD) esitas plaanid, mis näevad ajateenistuse põhimõtteliselt uut suunda. 2025. aasta augusti lõpus parlamenti jõudev uus ajateenistusseadus peaks sisaldama nii vabatahtlikke elemente kui ka võimalusi kohustusliku ajateenistuse aktiveerimiseks, kui vabatahtliku ajateenistuse arv ei ole piisav [NDR].
Eesmärk on oluliselt suurendada Bundeswehri isikkoosseisu. Praegune vägede tugevus on umbes 180 000 sõdurit, kuid Saksamaa kaitsevõime tagamiseks on hädasti vaja veel 60 000 sõdurit. Pikas perspektiivis suurendatakse Bundeswehri koosseisu umbes 250 000–260 000 sõdurini, et praeguste väljakutsetega toime tulla, väidab Tagesschau.
Ajateenistuse ümberkorraldamine
Seaduseelnõu näeb ette, et 18–25-aastased mehed peavad edaspidi esitama kohustuse deklaratsiooni. Naistel on võimalus olla vabatahtlik. Hädaolukorras võib föderaalvalitsus Bundestagi nõusolekul kutsuda ajateenijaid, et reageerida teravale personalipuudusele. Lisaks kõrgemale palgale tuleks värbajatele luua ka paremad majutusvõimalused, et teenus muutuks atraktiivsemaks, nagu lisab Süddeutsche.
Kavandatavate muudatuste hulka kuulub ka kogunemiskoolituse taaskehtestamine, mis on alates 2027. aastast kõigile noormeestele kohustuslik. Nende reformide keskseks osaks on küsimustik, mis saadetakse alates 2026. aastast kõigile 18-aastastele. Kriitilised hääled tulevad erinevatest poliitilistest leeridest, kes peavad kohustusliku ajateenistuse kehtestamist noorte vabaduse rikkumiseks või väljendavad muret andmekaitsetavade pärast.
Poliitilised reaktsioonid
Pistoriuse plaanide heakskiit sõltub poliitilisest orientatsioonist. Kuigi Mecklenburg-Vorpommerni CDU toetab ideid, nõuab see kiiremat rakendamist. RAK on põhimõtteliselt nõus, kuid rõhutab, et rakendamine nõuab ulatuslikke inim- ja materiaalseid ressursse. Seevastu vasakpoolsed tõrjuvad kindlalt ajateenistuse taaskehtestamist ja näevad selles liigset sekkumist noorte vabadusse. AfD seevastu toetab ajateenistuse peatamise kaotamist ja kutsub üles intensiivsemale mobilisatsioonile, kuid sellega kaasnevaid turvameetmeid toetamata.
Sõjaajaloolane Sönke Neitzel pooldab kohustusliku ajateenistuse viivitamatut taaskehtestamist, Baieri peaminister Markus Söder (CSU) aga rõhutab süstemaatilise julgeolekustruktuuri vajadust. Ka SPD parlamendifraktsiooni juht Matthias Miersch väljendas vastuseisu, nähes kohustuslikus ajateenistuses vaid hilisema valimisperioodi küsimust.
Üldiselt on selge, et arutelu kohustusliku ajateenistuse üle ei ole lihtne teema ja toob endaga kaasa nii eeliseid kui ka arvukalt väljakutseid. Järgmised nädalad ja kuud otsustavad, kuidas Saksamaa poliitilised tuuled selle tundliku valdkonnaga seoses edasi pöörduvad.