Boris Pistorius soovib reformida ajateenistust - mida see MV jaoks tähendab?

Boris Pistorius soovib reformida ajateenistust - mida see MV jaoks tähendab?

Mecklenburg-Vorpommern, Deutschland - Pingelise julgeolekupoliitika olukorra keskel kujundab kohustusliku ajateenistuse teema praegu Saksamaal poliitilist arutelu. Kaitseminister Boris Pistorius (SPD) on esitanud plaanid, mis näevad ette põhimõtteliselt uue ajateenistuse suuna. Näiteks peaks uus ajateenistuse seadus, mis tuleb parlamendisse tuua, augusti 2025. aasta lõpus, sisaldama nii vabatahtlikke elemente kui ka võimalusi kohustusliku kohustusliku aktiveerimiseks, kui vabatahtlike arv ei ole piisav, näiteks [NDR] (https://www.ndnr.de/nachrichten/mecklenburg-vorpommern/wehr-plaene-von-singorius-s-z-in-mv-wehrwecht-130.html) teatas.

Eesmärk on Bundeswehri töötajate märkimisväärselt suurendada. Vägede tugevus on praegu umbes 180 000 sõdurit, kuid Saksamaa kaitsevõime tagamiseks on hädasti vaja veel 60 000 sõdurit. Pikas perspektiivis tuleb Bundeswehrit suurendada umbes 250 000-ni 260 000 sõdurile, et vastata praegustele väljakutsetele, vastavalt Tagetcau.

Sõjateenistuse ümberkorraldamine

Seaduse eelnõu näeb ette, et 18–25 -aastased mehed peavad tulevikus esitama kohustuse deklaratsiooni. Naistel on võimalus vabatahtlikult teatada. Hädaolukorras võiks föderaalvalitsus Bundestagi nõusolekul kokku kutsuda ajateenijaid, et reageerida ägedale personalipuudusele. Lisaks kõrgemale maksele tuleks luua ka paremad värbamisvõimalused, nii et teenus muutuks atraktiivsemaks, näiteks Süddeutsche.

Kavandatud muudatused hõlmavad ka valimi taaskehtestamist, mis peaks olema kohustuslik kõigile noormeestele aastast 2027. Küsimustik, mis saadetakse kõigile 18-aastastele aastast 2026, on nende reformide keskne osa. Kriitilised hääled pärinevad erinevatest poliitilistest laagritest, mis peavad ajateenistuse kasutuselevõttu noorte vabaduse sekkumiseks või väljendavad muret andmekaitse tavade pärast.

poliitilised reaktsioonid

Pistoriuse plaanide heakskiitmine varieerub sõltuvalt poliitilisest orientatsioonist. Kuigi CDU toetab ideid Mecklenburgi-Lääne-Pomeranias, nõuab see kiiremat rakendamist. SPD nõustub üldiselt, kuid rõhutab, et rakendamine nõuab ulatuslikke personali ja materiaalseid vahendeid. Teisest küljest lükkab vasak tagasi ajateenistuse taaskehtestamise ja näeb seda noorte vabaduse liigse sekkumise. AFD seevastu toetab ajateenistuse peatamise kaotamist ja nõuab intensiivsemat mobilisatsiooni, kuid toetamata sellega seotud turvameetmeid.

Sõjaajaloolane Sönke Neitzel räägib kohustusliku ajateenistuse viivitamatu taaskehtestamise eest, Baieri peaminister Markus Söder (CSU) rõhutab vajadust süstemaatilise turvastruktuuri järele. SPD -fraktsioonijuht Matthias Miersch väljendab ka vastupanu, nähes ainult hilisema valimisperioodi teemat kohustuslikku ajateenistust.

Üldiselt on näha, et ajateenistuse arutelu ei ole lihtne teema ja toob endaga kaasa nii eeliseid kui ka arvukaid väljakutseid. Järgmised nädalad ja kuud otsustavad, kuidas Saksamaa poliitiline tuul selle tundliku piirkonna suhtes toimub.