Üleriigiline hoiatuspäev: sireenid hädaldavad ja mobiiltelefonid näitavad hoiatusi MV!

Üleriigiline hoiatuspäev: sireenid hädaldavad ja mobiiltelefonid näitavad hoiatusi MV!

11. septembril 2025 oli Saksamaal taas sõna: punane hoiatus! Seekord testiti üleriigilist hoiatuspäeva kõikides liiduosariikides kell 11. Seekord ei olnud kasutusel mitte ainult sireenid, vaid ka mobiiltelefonid said hoiatussõnumeid, et elanikkond oleks võimalikest ohtudest täielikult teadlik. Mecklenburg-Vorpommernis hõiskasid sireenid ja mobiiltelefonide ekraanidele ilmusid hoiatusteated. Siseministeeriumi pressiesindaja Schwerinis teatas, et test oli suures osas edukas ja hindamine veel käib. Selles olekus on paigaldatud umbes 1700 sireeni, kuigi levi ei ole kõikehõlmav; Linnades nagu Neubrandenburg ja Güstrow ei ole püsivaid sireene.

Tegelikult oli hoiatussüsteemide funktsionaalsuse kontrollimine tänavuse hoiatuspäeva põhieesmärk. Üleriigilist hoiatuspäeva peetakse iga-aastaselt septembri teisel neljapäeval ning selle eesmärk on mitte ainult tehniline ülevaatus, vaid ka üldsuse teadlikkuse tõstmine hoiatustest. n-tv teatas, et signaal koosnes üheminutilisest tõusvast ja langevast ulgumisest ning pidevast täiesti selgest ulgumisest.

Hoiatuspäeva algatused ja õnnestumised

Viimastel aastatel on palju juhtunud, eriti pärast 2021. aasta laastavaid üleujutuskatastroofe. Föderaalne kodanikukaitse ja katastroofiabi amet (BBK) on rahastanud sireenivõrgu laiendamist ligi 90 miljoni euroga ja rajanud kaasaegse kärjeteatesüsteemi. Viimane võimaldab saata hoiatussõnumeid otse mobiiltelefonidele ilma rakenduseta. Selle süsteemi edu näitas 2023. aasta hoiatuspäev: 72 protsenti inimestest oli kätte saadav ning kokku 96 protsenti erinevate kanalite kaudu, nt. päevauudised üksikasjalikult selgitatud.

Olulised on ka kodanike kogemused. Neil oli võimalus jagada oma muljeid Internetis aadressil www.warntag-umfrage.de. See on meede hoiatusstruktuuride pidevaks täiustamiseks. Alam-Saksimaal, kus töötasid kõik Emslandi ja Bentheimi ringkonna sireenid, peeti hoiatuspäeva kordaläinuks. Siseriiklik riigisekretär Juliane Seifert rõhutas "hoiatusainete segu" tähtsust, mis hõlmas ka selliseid rakendusi nagu NINA ja Katwarn.

Samm õiges suunas

Mecklenburg-Vorpommeri paistis sel aastal eriti silma, sest sireenid vallandusid paremini kui eelmistel aastatel. Rostockis näiteks sinna paigaldatud 30 sireeni ja hoiatusäpp “HRO!” täiesti sujuvalt. NDR teatas, et süsteemid on testi "läbinud" ja Deutsche Telekom teatas ka sujuvast hoiatusteatest kärjeedastuse kaudu.

Hoiatussüsteemide pidev täiustamine ja kohandamine elanikkonna vajadustega on ülioluline, et hädaolukorras saaks kiiresti ja usaldusväärselt reageerida. Iga hoiatuspäevaga tekib natuke rohkem turvalisust - midagi seal on, võiks öelda. Kuigi muretut elu ei saa olla, annab igapäevane progress lootust. Ja see on oluline.