Suche
Mein Konto
Osariigi parlament protesteerib: Euroopa Komisjon kavandab drastilisi rahastamiskärpeid!
Mecklenburg-Vorpommeri protesteerib EL-i finantsplaanide vastu. Osariigi parlament nõuab sihipäraseid rahaeraldisi põllumajandusele ja infrastruktuurile.
Osariigi parlament protesteerib: Euroopa Komisjon kavandab drastilisi rahastamiskärpeid!
Mecklenburg-Vorpommerni osariigi parlament on Euroopa Komisjoni viimase finantsplaani vastu Ursula von der Leyeni juhtimisel. Kõik selle komisjoni fraktsioonid lükkasid üksmeelselt tagasi väljakuulutatud rahastamise eraldamise tsentraliseerimise. Nad kutsuvad osariigi valitsust üles pühenduma rangelt piirkondliku ja valdkonnapõhise rahajaotuse säilitamisele. Põnevust tundub siin olevat palju, sest kavandatavad muudatused võivad rahastamispoliitikat tohutult mõjutada.
SPD parlamendirühma juht Julian Barlen rõhutab, kui oluline on planeerimiskindluse tagamiseks, et põllumehed ja omavalitsused saaksid ka tulevikus kaasa rääkida. Selle arutelu käigus toob ta ka välja, et alates 1990. aastast on Brüsselist Mecklenburg-Vorpommerni liikunud ligikaudu 20 miljardit eurot, mis on andnud otsustava panuse taristu kaasajastamisele ja interneti laienemisele.
Rahastuse kaotamisest tulenevad ohud
Eriti murettekitavad on CDU parlamendisaadiku Thomas Dieneri hoiatused, kes hoiatavad suurte põllumajandusettevõtete kuni 90-protsendilise rahastamise kaotamise eest. Ka CDU parlamendifraktsiooni juht Daniel Peters fikseeris oma mure kirjas von der Leyenile. Need reformikavad, mis näevad ette ELi eelarve ulatuslikku ümberkorraldamist umbes kahe triljoni euro ulatuses ajavahemikuks 2028–2034, löövad paljudele põllumeestele häirekella.
Föderaalvalitsus suhtub ELi eelarve igakülgse suurendamise ettepanekusse skeptiliselt, sest liikmesriigid peavad oma eelarveid stabiliseerima. Seda seisukohta mõjutab tugevalt ELi põllumajanduspoliitika, mis on olnud olulise tähtsusega alates ühise põllumajanduspoliitika (CAP) kehtestamisest 1962. aastal. ÜPP osa ELi eelarvest on langenud 1980. aastate enam kui 70 protsendilt ligikaudu 25 protsendile. Aastateks 2023–2027 on ÜPP jaoks ette nähtud kokku 378 532 miljonit eurot, mis rõhutab veel kord, kui oluline on piirkonna jaoks rahaline toetus.
Piirkondlikud arengud ja tulevikuväljavaated
ELi põllumajanduspoliitika tulevik on jätkuvalt kuum teema. Arvestades muret põllumajanduspoliitika võimalike lammutamise plaanide pärast ja nõudes piirkondlikku rahalist toetust, on selge, et Mecklenburg-Vorpommerni vastutavad isikud peavad oma huvide eest võitlema. Arvestades eesseisvaid väljakutseid, võib piirkonna hääl olla ülioluline. Praegused arengud näitavad, et rahaliste vahendite eraldamise küsimus pole mitte ainult poliitiline, vaid ka sotsiaalne küsimus, mis puudutab kõiki.
Lisateavet Mecklenburg-Vorpommerni rahastamisvahendite ja ELi rahastamiskavade mõju kohta leiate siit: europa-mv.de, samuti põhjalikud teadmised ühisest põllumajanduspoliitikast europarl.europa.eu.