Dramaatiline põgenemine Läänemerel: Bodo Müller paljastab salajased sõjalised operatsioonid

Dramaatiline põgenemine Läänemerel: Bodo Müller paljastab salajased sõjalised operatsioonid

Reedel, 7. novembril 2025 toimub Grenzhus Schlagsdorfis lugemine dramaatilisest põgenemisloost, mis pole mitte ainult kütkestav, vaid peegeldab ka 70ndate poliitilist õhkkonda. Autor ja ajakirjanik Bodo Müller heidab valgust Gaethi perekonna suurejoonelisele põgenemisele Rostockist, kes asus 1975. aastal purjejahil “Tornado” riskantsele teekonnale Saksamaa Liitvabariigi suunas. [Nordkurier](https://www.nordkurier.de/regional/nordwestmecklenburg/dramatische-wandel-ueber-die-ostsee-ist-thema-im- Grenzhus-schlagsdorf-4072636) teatab, et sel päeval on sündmuse keskmes põgenemine üle Läänemere ja sellega seotud sõjalised konfliktid.

Müller uuris ja rekonstrueeris põhjalikult Darßer Orti dramaatilise laskumisega seotud sündmusi. Perekonna avastas vahetult pärast nende lahkumist föderaalse piiripolitsei valvekaater, mis võttis nad endaga kaasa. Seetõttu jätkasid jälitamist ka SDV piirilaevad. See tagakiusamine põhjustas lõpuks NATO häire ja rõhutas tolleaegset plahvatuslikku julgeolekuolukorda.

Lugemine ja arutelu Grenzhus

Ettelugemine Mülleriga algab kell 19. Sissepääs on tasuta, kuid vajalik on registreerimine telefoni või meili teel. 1953. aastal Saksi-Anhaltis sündinud Müller õppis SDV-s ajakirjandust ja fotograafiat. Ta tunnistas selle põgenemise olulisust Saksamaa ajaloo jaoks ja võttis oma järeldused kokku raamatus “NATO häirejuhtum: Gaethi perekonna põgenemine üle Läänemere 1975. aastal”.

Isiklik taust annab loole lisasügavust: Müller ise koges 1985. aastal ebaõnnestunud põgenemiskatset ja sattus seejärel vangi. 1986. aastal riigist lahkumise taotlus tõi kaasa ametikeelu ja alles 1989. aastal sai ta koos perega SDV-st lahkuda. Täna elab ta Lübeck-Travemündes ja on avaldanud mitmeid põgenemise ja vabaduse teemat käsitlevaid raamatuid, nagu “Üle Läänemere vabadusele” ja “Faszination Freedom”.

Keskenduge minevikule

Grenzhusi lugemine pole mitte ainult mineviku põgenemislugude meeldetuletus, vaid ka osa laiemast projektist, mis on viimastel aastatel muutunud olulisemaks. Sellega seoses loodi näiteks Pagulaste arhiiv, mis kogub aastatel 1945–2016 tehtud suulise ajaloo intervjuusid põgenikega. Algatuse algatas ajakirjanik Carolin Emcke ning selle eesmärk on muuta nähtavaks migrantide vaatenurgad Saksamaa ajaloos ja austada nende panust ühiskonna heaks. bpb

Sellega seotud hariduspoliitilised meetmed, mis pakuvad intervjuusid ja materjale rassismi, põgenemise ja migratsiooni kriitika kohta, viitavad teema aktuaalsusele tänapäeva ühiskonnas. Need arengud rõhutavad pagulaslugude mäletamise ja jutustamise tähtsust meie kultuuripärandi osana.