Sajad rehnlased tähistavad Martensmanni – vaatemängu kloostris!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Sajad rehnlased tähistavad 9. novembril 2025 Saksa Majas ja kloostrihoovis Martensmanni. Kaasaegne Martini tükk inspireerib.

Hunderte Rehnaer feiern den Martensmann am 9.11.2025 im Deutschen Haus und Klosterinnenhof. Ein modernes Martinsstück begeistert.
Sajad rehnlased tähistavad 9. novembril 2025 Saksa Majas ja kloostrihoovis Martensmanni. Kaasaegne Martini tükk inspireerib.

Sajad rehnlased tähistavad Martensmanni – vaatemängu kloostris!

Rehnas valitses meeleolukas õhkkond 9. novembril 2025, mil Saksa Majas võtsid Martensmanni vastu sajad külastajad. Festival, mida sel aastal tähistati Püha Martini loo moodsa tõlgendusega, meelitas kohale suuri pealtvaatajaid, kes kloostrihoovis etendusi jälgisid.

Diakon Matthias Krause astus kerjuse rolli ja teda saatsid pastor Andreas Ortlieb ja Hartmut Bruse, kes astus üles ka harrastusnäitlejatena. Režissöör Karin Plichta-Söding sündis liigutav tükk, milles Jan-Uwe Peters kehastas Saint Martini tegelaskuju. Ta jagas oma kuube mõõgaga, et kerjus soojendada, ja pastor Ortlieb rõhutas etenduse ajal teistele mõtlemise tähtsust.

Unustamatu vastuvõtt

Stefan Pageli kehastatud marslane sõidutati pidulikult vankriga festivalipaika. Festivalist võttis osa ka ringkonnahaldur Tino Schomann, kes külastas Rehnat tänavu kuuendat korda ja tähistas piirkonnas väga populaarset traditsiooni. Pagel tervitas kogunenud rahvast nii kloostrihoovi kui ka Saksa Majja.

Saksa Majas pakuti Martensmannile sissevaateid erilisse kaasaegsesse ajalukku: ta vaatas 300 aasta tagust originaalset voodit, mis tõi festivali ajaloolise tähenduse publikule lähemale. Veel üks tipphetk oli sepa lõke, mille süütas Uwe Wroblewski – käsitööoskuse ja traditsioonide sümbol, mis aitas kaasa festivali õhkkonnale.

Uudishimu jõud

Teises kontekstis avastame, et maailm on täis õppimisvõimalusi, kuid sageli jääb ebaselgeks, kust alustada. Uudishimu uurimine pakub sellele huvitavat vaatenurka. Uuringud näitavad, et lapsed on loomult uudishimulikud ja tahavad õppida. Seda peetakse teadmiste arengu edasiviivaks jõuks ja see on sama oluline ka täiskasvanueas õppimise edukuse seisukohalt.

Lapsevanemad ja haridusasutused otsivad alati parimaid viise, kuidas seda uudishimu turgutada ja õppimist nauditavamaks muuta. See mitte ainult ei stimuleeri laste loovust, vaid tugevdab ka nende sisemist motivatsiooni. Positiivne keskkond on loomuliku õppeprotsessi toetamiseks ülioluline.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sellised sündmused nagu Martensmanni festival ei ole mitte ainult eeskujuks traditsioonidele ja kogukonnale, vaid pakuvad ka väärtuslikku ruumi õppimiseks ja uudishimuks. Kui inimesed tulevad kokku, et jagada lugusid, tugevneb teadlikkus kogukonnast ja ühtekuuluvusest.