Tuuleenergia Lääne-Mecklenburgis: järgmine samm või seisak?

Tuuleenergia Lääne-Mecklenburgis: järgmine samm või seisak?

2. oktoobril 2025 määras Lääne-Mecklenburgi planeerimisühing üliolulisel koosolekul tuule eelisalad aastani 2027. Need alad hõlmavad vaid 1,4 protsenti piirkonnast. Otsus on pälvinud kriitikat kodanikualgatustelt, kes kurdavad, et tuuleprioriteetsete alade kindlaksmääramine tuleb liiga hilja. Hiljutine õigusotsus on pannud planeerimisühingule täiendavat survet ja viinud tuuleturbiinide heakskiitmiseni väljaspool äsja määratud alasid. Selline areng tekitab hirmu kodanikualgatustes ja mõnedes linnapeades, kes hoiatavad tuuleturbiinide "metsiku kasvu" eest.

Tuuleenergia pindala nõuete seaduse täitmise raames on aga tulevikus nõuete täitmiseks tuulikutele vaja 2,1 protsenti pindalast. Sellele eesmärgile on orienteeritud ka munitsipaalenergiavarustusettevõte Wemag. Värskeim resolutsioon näeb aga esialgu ette vaid 1,4 protsenti aastaks 2027. Sellist olukorda arvestades võidakse väljaspool piirkondi tuulikutele lubade andmine tagasi lükata, mis puudutaks Wemagi juhatuse Capsar Baumgarti sõnul 84 projekti. Ettevõte võib selle regulatsiooni tulemusel oodata kuni 20 miljoni euro suurust rahalist kahju ning ähvardab linnapeale saadetud kirjas riigi vastu kohtumenetlusega.

Uued seadused kiirendamiseks

Samal ajal on tuuleenergia õiguslik olukord Saksamaal muutunud. 15. augustil 2025 jõustus seadusandlik pakett Euroopa taastuvenergia direktiivi RED III rakendamiseks. Nende eeskirjade eesmärk on kiirendada tuuleenergia laienemist, kehtestades kiirendusalad tuulikute planeerimiseks ja heakskiitmiseks.

Kiirendusalade kasutuselevõtt muudab olemasolevate tuuleenergiaalade laiendamise lihtsamaks. Need alad peavad olema juba läbinud keskkonnamõju hindamise ega tohi asuda tundlikel kaitsealadel, nagu looduskaitsealad või biosfääri kaitsealad. Nendes valdkondades soovitakse kooskõlastusmenetlusi lihtsustada, muuhulgas kaotades keskkonnamõju hindamise kohustuse ja kiirema liigikaitseõiguse aspektide uurimise. Nende meetmete eesmärk on aidata lihtsustatud korras lubasid kiiremini väljastada.

Valitsuse algatused taastuvenergia vallas

Lisaks on föderaalvalitsus vastu võtnud seaduseelnõu RED III rakendamiseks, mis ei puuduta ainult tuule-, vaid ka päikeseenergiat. Eesmärk on tõsta taastuvenergia osatähtsus EL-i energia lõpptarbimises vähemalt 42,5 protsendini aastaks 2030. Eelnõu näeb muuhulgas ette, et kiirendusalade piires saab tuule- ja päikeseenergiasüsteemidele ning nendega seotud energiasalvestussüsteemidele lube anda lihtsustatud korras.

Taastuvenergia laienemise kiirendamise algatus on praeguse koalitsiooni keskne murekoht. Uute regulatsioonide kohaselt peaks nüüd eeliskohtlema ka akude hoidmine, kui need on ruumiliselt ühendatud tuulikutega. Täpne määratlus selle kohta, millal hoiustamist käsitletakse teenindavana, on aga endiselt ebaselge.

Üldiselt on näha, et tuuleenergia areneb dünaamiliselt Lääne-Mecklenburgis ja kaugemalgi. Jääb näha, kas kiirendatud menetlused toovad ka tegelikult soovitud edu ja kas kodanikualgatused saavad nende mured kuulda võetud.