Poola kohus blokeerib Nord Streami skandaalis väljaandmise!
Poola kohus lükkas tagasi Nord Streami juhtumis kahtlustatava Volodõmõr Žuravlevi väljaandmise. Uurimised jätkuvad.

Poola kohus blokeerib Nord Streami skandaalis väljaandmise!
Nord Streami torujuhtmete õhkimisega seotud tormiline juhtum on jätkuvalt rahvusvahelise meedia fookuses. Poolas elav 46-aastane ukrainlane Volodõmõr Žuravlev rääkis hiljuti talle esitatud süüdistustest. Teleintervjuus ütles ta selgelt: "Ma ei ole Saksamaal ühtegi kuritegu toime pannud ega ole Nord Streami õhku lasknud." Föderaalprokuröride poolt seoses gaasijuhtme õhkimisega tagaotsitav Žuravlev vahistati Poolas septembri lõpus, kuid Poola kohus keeldus teda Saksamaale välja andmast, kuna esitatud tõendeid peeti ebapiisavaks. NDR-i sõnul kurtis kohtunik, et Saksamaalt saadud teave oli liiga üldine, et õigustada väljaandmist.
Varssavi kohtu otsust toetas Poola peaminister Donald Tusk, kes peab Žuravlevi õigeksmõistmist positiivseks. Ta ei näe lammutamist keskse probleemina, vaid käsitleb hoopis Nord Stream 2 torujuhtme ehitusega seotud vaidlusi. Tagesschau teatab, et 2022. aasta septembris toimunud plahvatuste uurimine on endiselt tuliselt vaieldud teema ja eksperdid annavad praegu käimasolevatele juurdlustele kriitilist vahehinnangut.
Nord Streami sabotaaži taust
Nord Streami torujuhtmed, mis transpordivad maagaasi Venemaalt Saksamaale, said 26. septembril 2022 toimunud plahvatustes tõsiselt kannatada. Nende vahejuhtumite tagajärjel tekkis mitmeid lekkeid rahvusvahelistes vetes, mida jälgisid Taani ja Rootsi ametivõimud. Ukraina ümbruses eskaleeruva olukorra ja sellega seotud gaasiseisakute tõttu torujuhtmed sel ajal ei töötanud. Kuid plahvatused tekitasid tuliseid vaidlusi vastutuse ja tausta üle. Nende sündmuste taustal süüdistatakse Žuravlevit torujuhtmetele lõhkekehade paigutamises, samas kui föderaalprokurörid süüdistavad teda "põhiseadusevastase sabotaaži" toimepanemises. Wikipedia andmetel on Saksamaa prokuratuur korduvalt rõhutanud kavatsust esitada tõendeid Ukraina sabotaažirühma kohta.
Žuravlevi juhtumi hiljutised arengud ei ole üksikud; Itaalias vahistati ka teine kahtlusalune. Esmalt põgenes ta pärast vahistamismääruse väljaandmist. Huvitaval kombel algatas Itaalia kohus kahtlustatava väljaandmise, kuid ka siin otsustamine peatati. Uurimistega seotud vaidlused tõstatavad palju küsimusi ja eksperdid suhtuvad nende tõsiste süüdistuste osas üha kriitilisemalt erinevate Euroopa riikide kohtumenetlustesse.
Geopoliitilised tagajärjed
Torujuhtmete väidetavatel plahvatustel on ka poliitilised ja majanduslikud tagajärjed. Ajaloolane Stefan Creuzberger hoiatab juba võimaliku lõhenemise eest Saksamaa ja tema idanaabrite vahel. Pinge asjaosaliste riikide suhetes on märgatav ning mõned eksperdid, näiteks Andreas Umland, nõuavad isegi uurimise peatamist. Tema hinnangul tuleks keskenduda otsuste mõjule kogu piirkonnale.
Kokkuvõttes tekib keeruline pilt, milles ristuvad geopoliitilised voolud, õigusvaidlused ja ajaloolised pinged. Kas Žuravlev on tegelikult Ukraina sabotaažirühma keskmes, näitab aeg. Uurimine veel käib ja nagu viimaste kuude kogemus näitab, võiks asi veel mõnda aega kõneaineks jääda.