Rekordarvud: peaaegu 270 000 sakslast läheb pensionile ilma mahaarvamisteta!

Rekordarvud: peaaegu 270 000 sakslast läheb pensionile ilma mahaarvamisteta!

Märkimisväärne pööre pensionimaastikul on näha värskes statistikas, mis näitab, kui palju inimesi Saksamaal juba ennetähtaegselt pensionile läheb. 2024. aastal on pea 270 000 inimest otsustanud varem pensionile jääda ilma mahaarvamisteta. See tähendab, et suur osa pensionäre lükkab oma tööelust lahkumise aega ettepoole, mis seab pensionipoliitikale ja selle edasisele kujundamisele uued väljakutsed. Maailm teatab, et 937 000 kindlustatut kasutas eelmisel aastal esimest korda kohustusliku pensionikindlustuse vanaduspensioni.

45 aastat pensionikindlustust maksnud eriti pikaajaliste kindlustatute vanusepiirang oli 2024. aastal 1960. aastal sündinute puhul 64 aastat ja 4 kuud. See 2014. aasta kehtestamisest saadik vaidlusi tekitanud regulatsioon võib jõuda kriitilisse punkti pensionile siirdujate arvu suurenemise tõttu. Eelkõige on tähelepanu keskmes beebibuumi põlvkonnad – sündinud aastatel 1954–1969. Saksa Majandusinstituudi (IW) uuring näitab, et 44% sellest aastatel 1954–1957 sündinud põlvkonnast läks ennetähtaegselt pensionile ja uute pensionäride seas oli see osakaal isegi üle 55%. See tähendab, et haritud inimesed, sageli kõrgema sissetulekuga inimesed, eelistavad ennetähtaegselt pensionile jäämist suurema tõenäosusega kui nende madalama palgaga rühmadest pärit kolleegid, kes kipuvad sellest rahalistel põhjustel loobuma. päevauudised lisab, et alates 2025. aastast võib varane kasutuselevõtt jätkata, kuna ka aastatel 1958–1960 sündinud inimesed läksid ennetähtaegselt pensionile.

Pensionimaastik muutub

Pensionifondil seisab ees tohutu koormus. 2023. aastal maksti välja umbes 18,9 miljonit vanaduspensioni, mis on uus rekord. Sellega kaasnevad rekordilised kulutused: pensionikindlustusselts kulutas pensionimaksetele 286 miljardit eurot. Prognooside kohaselt võivad pensionikulud 2045. aastaks tõusta üle 800 miljardi euro, mis tõstatab küsimusi tulevase rahastamise kohta. 2024. aasta pensionikindlustuse aruande kohaselt võivad pensionimaksed tõusta praeguselt 18,6 protsendilt kuni 21,4 protsendini, kui seaduslikke muudatusi ei tehta.

Üheks väljakutseks on maksuvaba pensioni üha suurem kasutuselevõtt, millest saavad kasu eelkõige kõrgepalgalised ja parema haridusega töötajad. 2023. aasta kohta sai pensionikindlustuse andmetel umbes 279 000 kindlustatut esmakordselt vanaduspensioni eriti pikalt kindlustatud isikute eest, samas kui 225 000 inimest kasutas ennetähtaegselt pensionile jäämise korral pensionimakset 0,3% kuus. Saksa pensionikindlustus pakub oma statistikaportaalis põhjalikke andmeid ja ülevaadet nendest arengutest.

Poliitilised otsustajad, sealhulgas kantsler Friedrich Merzi juhitav föderaalvalitsus, on juba käivitanud pensionireformi komisjoni. Selle komisjoni eesmärk on leida viise pensionitaseme jätkusuutlikuks kindlustamiseks ja beebibuumi põlvkonna võimalikult pikaks tööelus hoidmiseks. Pidades silmas demograafilisi muutusi ja seda, et 2031. aastal jõuab kõige rohkem beebibuume inimesi standardpensioniikka, on pensionikindlustuse tulevik ohus. Eks ole näha, milliseid samme astutakse, et teha õiglust nii pensionäridele kui ka töötajatele ning tagada pensionisüsteemi stabiilsus pikemas perspektiivis.