Kaks meest Rostockis: sissemurdmine töökotta lõpeb politsei vahi all!

Kaks meest Rostockis: sissemurdmine töökotta lõpeb politsei vahi all!

2025. aasta 14. augusti öösel tungisid kaks meest Rostockis Brinckmansdorfi linnaosas asuvasse sõidukite remonditöökotta. Juhtum leidis aset kella kolme paiku öösel, kui valvsas tunnistaja kuulis valju pauku ja märkas taskulambi kiirteid. Müradest ärevil andis ta kohe teada politseile, kes kiiresti kohale jõudis olukorda selgitada. Pärast esmaseid uurimisi selgus, et tegemist oli 17- ja 19-aastase noormehega, kes mõlemad olid varem alkoholi tarvitanud. Varaline kahju on hinnanguliselt 200 euro ringis, mis on ligikaudu võrdne tüüpilise sissemurdmise korral oodatava kahjuga, kuna nendega kaasneb sageli uste ja akende hävimine.

Nagu NDR teatab, õnnestus politseil kaks kahtlusalust kohapeal vahistada. Kuid lugu võttis ootamatu pöörde: umbes poolteist tundi hiljem, kella 4.30 paiku, sai politsei meestest taas teada, kui nad Petri tammil häälekalt hääletasid. Nende agressiivne suhtumine viis järjekordse politseioperatsioonini, kus nad isegi üritasid ametnikke rünnata. Lõppkokkuvõttes võeti mõlemad mehed vahi alla, et kainenema ja edasisi intsidente ära hoida.

Vargus ja selle tagajärjed

Sissemurdmine, nagu antud juhul toimus, viitab loata sisenemisele piiratud aladele – sageli eesmärgiga vara ebaseaduslikult omastada. Saksa seadustes ei määratleta sissemurdmist iseseisva kuriteona, vaid see käib alati käsikäes muude kuritegudega, nagu vargused või sissetung. Wikipedia andmetel on sissemurdmine nende kuritegude kõige levinum vorm.

Sissemurdmisest tekkinud kahju võib olla märkimisväärne ja ulatub sageli mitmesaja euroni, nagu juhtus ka praegusel juhul Rostockis. Kurjategijad kasutavad soovitud ruumidesse pääsemiseks sageli selliseid meetodeid nagu lõhkumine või tööriistadega kangutamine.

Statistiline salvestus

Kahjuks on Saksamaal sissemurdmiste likvideerimise määr juba aastaid olnud üsna madal. Viimastel aastakümnetel on intressimäärad kõikunud 13 ja 20 protsendi vahel. See tähendab, et politsei seisab sageli silmitsi väljakutsega paljude selliste kuritegude osas selgust tuua. Eriti tähelepanuväärne on see, et paljudel lahendatud juhtumitel on vaid kolmandikul tegelik süüdistus ja süüdimõistvad otsused tehakse umbes 3% juhtudest. Kurb asjaolu mõjutatud isikute jaoks, kes peavad sageli maadlema mitte ainult rahalise kahju, vaid ka ebakindlustundega.

Rostocki juhtum näitab selgelt, et sissemurdmised ei ole ainult kahjujuhtumid, vaid neil võivad olla ka olulised sotsiaalsed tagajärjed. Jääb üle loota, et selliseid kuritegusid saab ennetusmeetmete ja elanikkonna teadlikkuse tõstmisega tulevikus vähendada.