Rostocki noored kujundavad spordihalli loovalt: legaalne grafiti projekt!

Rostocki noored kujundavad spordihalli loovalt: legaalne grafiti projekt!

Rostockis Groß Kleinis tegi rühm pühendunud noori, eriti 16-aastane Till, kampaaniat kohaliku spordihalli seina ümberkujundamise eest. Pärast kuudepikkust pingutust on see piirkond nüüdseks kuulutatud legaalseks graffitiseinaks. “East Side Crew” noorte algatatud projekt on pälvinud naabruses positiivset vastukaja ning annab noortele kunstnikele võimaluse end loominguliselt ja seaduslikult väljendada. Neid toetas ühendus City Talks, kes sidus nad vajalike kontaktidega. See näitab, kui oluline on pakkuda noortele platvormi oma annete väljaelamiseks.

Alati vaieldakse selle üle, kas grafiti on kunst või vandalism. Arutelu on eriti asjakohane, sest illegaalne grafiti on Rostockis kasvav probleem. Vastavalt NDR teatati linnas 710 graffiti põhjustatud varakahju juhtumist 2024. aastal, varakahju üle 3 euro,0.0,0. Eriti mõjutatud on sellised linnaosad nagu Kröpeliner Torvorstadt (KTV) ja kesklinn.

Loomingulise töö reeglid

Noored, kes saavad nüüd spordihallis pritsida, on kehtestanud oma reeglid: solvav ja rassistlik sisu on tabu, nagu ka akendele ja ustele pritsimine. Rikkumiste korral on KOE (munitsipaalettevõte) volitatud soovimatu sisu eemaldama. See pühendumus peegeldab nende soovi suhtuda oma uue vabadusega vastutustundlikult ja näitab, et neil on hea oskus leida edukas tasakaal kunsti ja austuse vahel.

Sarnast liikumist võib näha ka Saksamaa pealinnas. Berliinis on noorte kohtumispaigad linnapiirkonna tihenemise tõttu muutunud haruldaseks. Algatuse “Kunst naabruskonnale” eesmärk on luua legaalseid grafitialasid, et pakkuda noortele loomingulist ruumi. Vajadus selliste alade järele on suurenenud, pidades silmas selliste kohtade viimaste aastate ülearendamist. Selliste alade jaoks on soovitatav minimaalne suurus 50 m² ja sageli napib võimalusi ohtlike jäätmetena käsitletavate pihustuspurkide kõrvaldamiseks. Selge on see, et noorte toetamine läbi turvaliste ja legaalsete kunstiruumide on mure, millega tuleks arvestada mitte ainult Rostockis, vaid ka teistes linnades.

Ekspertide seisukoht

Täiskohaga graffitikunstnik Mathias Oppen rõhutab, et grafitit tuleks vaadelda kui tõelist kunstivormi. Sellised algatused võiksid aidata luua silda grafitikultuuri ja ühiskonna vahel ning vähendada eelarvamusi. Eriti oluline on teemat teadvustada lastele ja noortele. Politsei sõnul näitavad nad sageli üles suurt huvi grafitikirjanduse vastu ja näiteks on nende riietel käemärgid värvilaikude näol. Oluline on vestluse käigus selgeks teha, et ebaseaduslikul pritsimisel ei ole mitte ainult õiguslikud tagajärjed, vaid see võib olla ka ohtlik näiteks raudteele sisenemisel.

Üldiselt näitavad Rostocki edusammud, kuidas loovad lähenemisviisid võivad noorte hääli kuuldavaks teha. Jääb üle loota, et sarnaseid projekte hakatakse ellu viima ka teistes linnades, et võtta arvesse noorte kunstnike vajadusi.