Schwerin äärel: rekordvõlg ja finantskriis ähvardamas!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Schwerin on 2025. aastal hädas finantskriisiga: 2033. aastaks lisandub 18 miljoni euro suurune nõue ja kasvavad võlad. Tagajärjed ja võimalikud lahendused.

Schwerin kämpft 2025 mit Finanzkrise: 18 Millionen Euro Mehrbedarf drohen und steigende Schulden bis 2033. Konsequenzen und Lösungsansätze.
Schwerin on 2025. aastal hädas finantskriisiga: 2033. aastaks lisandub 18 miljoni euro suurune nõue ja kasvavad võlad. Tagajärjed ja võimalikud lahendused.

Schwerin äärel: rekordvõlg ja finantskriis ähvardamas!

Schwerini rahaline olukord muutub üha ebakindlamaks. Linnapea Rico Badenschier hoiatab, et linnal on oht sattuda võlalõksu. Praegused prognoosid näitavad kasvavat võlga, mis võib 2033. aastaks kasvada tõenäoliselt üle 300 miljoni euro. 2025. aastaks on noorte, laste päevahoiu ja personali valdkonna suurenevate kulude katmiseks vaja veel 18 miljonit eurot. Need rahalised kitsaskohad tulenevad peamiselt tariifikulude suurenemisest ning noorte hoolekande- ja halduskuludest, mis on viimastel aastatel järsult kasvanud. Vastavalt [ndr.de].

1. oktoobril 2025 avalikuks tulnud lisavajadus on eriti tõsine. Ainuüksi noorte eriteenusele kulub ligikaudu 11 miljonit eurot, järgneb 4 miljonit eurot lastepäevahoiule ja 3 miljonit eurot personalikuludele. Need arvud annavad mõista, et kõigist pingutustest hoolimata ootab linnavalitsus vähemalt 5 miljoni euro suurust puudujääki. Nagu [Nordkurier](https://www.nordkurier.de/regional/Schwerin/ Householdskritik-in-Schwerin-18-millionen-mehrbedarf-reisst-loch-in-die-kassen-3974271) teatab, ei saa isegi sihipärast eelarve konsolideerimise kurssi pidada.

Rasked otsused ees

Linnavalitsus vastas ebakindlale finantsolukorrale aasta alguses eelarve külmutamisega. Investeeringud olulistesse projektidesse nagu teedeehitus ja haljasalade korrashoid külmutati ning vabatahtlikku tegevust ei laiendatud. Praegu arutatakse, kas noorte hoolekande kärped ja võib-olla ka kaubandusmaksu laekumise kasv võivad finantsauke kinni keerata. Arutlusel on ka linnamaksu idee, kuid siiani pole ükski neist meetmetest suutnud lahendada struktuurset alarahastamist.

Olukord Schwerinis peegeldab suundumust, mida võib täheldada paljudes Saksamaa omavalitsustes. Berliini fondi hinnangul on omavalitsuste rahaasjad üle riigi viimase aasta jooksul libisenud. Seiskunud maksulaekumised koos nõrga majanduse ja vältimatute sotsiaalkulutustega on loonud kriitilise olukorra, mida ei saa parandada ilma sihipäraste reformideta.

Ein Ausblick auf die kommenden Jahre lässt wenig Spielraum für Optimismus. Oberbürgermeister Badenschier hat bereits angekündigt, dass keine nachhaltige Lösung in Sicht ist, da jährliche Defizite von über 30 Millionen Euro nicht durch Einsparungen ausgeglichen werden können. Die Stadtverwaltung prüft aktuelle Einsparmöglichkeiten und zieht den Kauf des Stadthauses als wirtschaftlichere Alternative zur Miete in Betracht. Dennoch bleibt abzuwarten, ob diese Maßnahmen ausreichen werden, um die Stadt aus der finanziellen Schieflage zu befreien.