Võitlus ruumi pärast: Friedrichstrasse Schwerinis vajab kiiresti lahendusi!

Võitlus ruumi pärast: Friedrichstrasse Schwerinis vajab kiiresti lahendusi!

Schwerini kesklinnas asuv Friedrichstrasse tõmbab soojadel päevadel rahvahulka tõeliseks magnetiks. Kuid elava tausta taga pakub tee ka väljakutseid, mis vajavad kiiret lahendamist. Väljas söömise, autode ja kaubaautode liikluse koosmõjul tekib kitsas ruum, kus jalakäijatel on sageli vähe ruumi. Populaarsel tänaval olev läbipääs piinab eriti lapsevankriga peresid ning jalutajate või ratastoolidega inimesi. Seda küsimust käsitleti hiljuti osariigi pealinna Schwerini peakomitee mitteavalikus osas ja on selge, et siin on vaja kiiresti tegutseda.

Hirmud on selged: mootorsõidukid, sealhulgas mopeedid ja autod, läbivad kitsast alleed ilma selget vahet kõndimis- ja sõidualade vahel, seades jalakäijate ohutuse suuresse ohtu. Restorani väliala võtab enda alla ka peaaegu kogu jalakäijate ala, mis halvendab olukorda veelgi. Eesmärk on kujundada Friedrichstrasse nii, et see muutuks takistustevabaks ja turvaliseks, ilma et see kahjustaks viibimise kvaliteeti. Mõeldavad on sellised struktuursed meetmed nagu pollarid ja põrandamärgised, mis võiksid luua selgema piiritlemise restorani ja kõnnitee vahele. Arutluse all on ka tänavaruumi terviklik ümberkujundamine.

Pushkinstrasse jalakäijate ala

Sarnaselt Friedrichstrassele näitab ka Puschkinstrasse Markti ja Friedrichstrasse vahel tegevusvajadust. Peagi luuakse siia liiklusrahune ala, mis hiljem muudetakse jalakäijate tsooniks. Linna esindajate enamus kiitis administratsiooni ettepaneku heaks. Vastloodud liiklusrahunenud aladel tohivad sõidukid sõita vaid kõndimiskiirusel, mis peaks oluliselt parandama viibimise kvaliteeti. Naabruskonna elanikele, nagu Domstrasse ja Markt, kehtivad juba sarnased eeskirjad, seega kaotab Puschkinstrasse ümberehitamine väärtusliku lünga liikluse rahustamise kontseptsioonis.

Jalakäijate alaks ümberehitamine peaks toimuma järgmise aasta jooksul ja sellega kaasneb ulatuslik avalikkuse osalus. Kindlasti on kriitilisi hääli, nagu näiteks AfD linna esindaja Dirk Lerche, kes kritiseerib parkimiskohtade kadumist. Ettepanek leiab aga toetust Arndt Müllerilt Alliance 90 - Rohelised / Partei poolt, kes toetab parkimisele alternatiivide loomist.

Jalakäijate alade üldine tähendus

Jalakäijate alad on paljudes Euroopa linnades edukas mudel, kui soovitakse pakkuda inimestele turvalist kohta jalutamiseks ja ostlemiseks. Selle juured ulatuvad tagasi 1950. aastatesse, mil Klagenfurtis loodi esimene jalakäijate tsoon Kramergasse. Peagi järgnes Saksamaa, kus Oldenburg rajas oma esimese jalakäijate tsooni 1953. aastal. Üldjuhul on need alad kujundatud nii, et need kaunistavad linnapilti ja tõstavad samal ajal elukvaliteeti.

Siin on suur tähtsus disainielementidel, nagu pinnakujundus, mööbel ja atraktiivsed kaupluste fassaadid. Jalakäijate tänavad mitte ainult ei soodusta sotsiaalset suhtlust, vaid aitavad kaasa ka majandusarengule, luues äritegevuseks meeldiva keskkonna. Jalgratturitel ja elektritõukerattaga sõitjatel on lubatud sõita teatud aladel, kui see on tähistatud. Jalakäijate alade reeglid on sätestatud maanteeseadustikus ja näevad ette, et pargitud autod ei ole üldjuhul lubatud.

Üldiselt näitavad Schwerini arengud, et linnaruumi vastutustundlik kasutamine on oluline kõigi kodanike huvides. Friedrichstrasse ja Puschkinstrasse võiksid saada esitlusprojektideks, kui siin on võimalik leida õige tasakaal ohutuse, gastronoomia ja elukvaliteedi vahel.