Rabbitwerder: Skandaal madalikute pärast ohustab paadiomanikke!

Rabbitwerder: Skandaal madalikute pärast ohustab paadiomanikke!

Rabbitwerderi kenas saaresadamas, mis aasta tagasi pidulikult avati, on märke tormist. Peaminister Manuela Schwesig ja linnapea Rico Badenschier tähistasid avamist, kuid nüüd on sadama tuleviku osas suur küsimärk. Restoranirentniku Rüdiger Kopplini konflikt linnaga tekitab elevust, paadisõitjad kurdavad aga madalate madalikute üle.

Kahjustatud paadiomanik Roland R. sai tugeva löögi. Ametlikult peaks vee sügavus sadamas olema 1,60 meetrit, kuid tegelikkus on teine: lõunasadama piirkonnas on vett vaid 70–80 sentimeetrit. See viis selleni, et R. mootorpaadireis muutus fiaskoks, kui tema paat maandus rändrahnule, tekitades viiekohalise kahju. “Kahju, et siin selline olukord on,” ütles R. ohualade puuduliku märgistamise kohta. Põhjapoolse sissepääsu juures on hoiatav silt madalike eest, kuid mitte lõuna poolt saabuvatele paatidele.

Vaidlus liisingu ja kulinaarse tuleviku üle

Saare gastronoomia võib peagi uue näo saada. Rabbitwerderi gastronoomilise pakkumise taaselustamiseks kandideeris riigihankele 27 huvilist. Vana rentnik Kopplin on aga linnaga kohtuvaidluses, sest ootab siduvat üürilepingut aastani 2030. Siin näeme tüüpilist kassi-hiire mängu linnavalitsuse ja üürniku vahel, sest Kopplin soovib teha koostööd võimaliku järglasega, kuid vajab selget kokkulepet linna esindajatega.

Toitlustusse on kogutud juba arvestatav investeeringumaht 4,2 miljonit eurot, millest 800 000 eurot ainuüksi kõrtsi renoveerimiseks. Aga linn on liiklusohutuse huvides järveterrassi sulgenud. "See piirab oluliselt minu valikuvõimalusi," kurdab Kopplin ja jätkab: "Sissetulekud jäävad seisma, samas kui kulud kasvavad." Linn ei ole veel määranud saare kontrollimise kuupäeva, mis suurendab ebakindlust.

Probleemidega sadamarajatis

Sadamarajatis on mõeldud paadisõitjatele koduks, kuid tegelikkus on teistsugune. 42 kaid ja muul reisijateveoks ei pruugi olla piisavad, sest uudmetornid ohustavad ohutust. Linna pressiesindaja Michaela Christen kinnitas, et sügavusprobleem on teada ja kavandatud veesügavusest on kõrvalekaldeid 20 sentimeetrit. Vaatamata nendele ilmsetele puudustele ei suutnud vastutav ettevõte olukorda parandada.

Rabbit Werderi näide ei ole üksikjuhtum. Sarnased probleemid ilmnevad ka ümbruskonnas, kus veeturism õitseb. Kümnendiga 200-lt 300 miljonile eurole tulu kasvanud veeturism Berliinis toob aga endaga kaasa mõningaid väljakutseid, sealhulgas konflikte elanike ja veespordihuviliste vahel ning tohutut keskkonnamõju. Looduskaitseliit hoiatab vete liigkasutamise eest, veepolitsei aga kaalub loodusvaatetorniga arvestamise vajadust rohkemate sildumiskohtade ja elektripaatide laadimispunktide järele.

Kas Rabbit Werder võib peagi saada osaks uuest õitsvast turismimaastikust? Tee sinna on sillutatud poliitiliste ja praktiliste takistustega, kuid tahe seda taaselustada on eksimatu. Saab näha, kuidas linn väljakutsetega toime tuleb ja kas kavandatud meetmed ka tulemuslikult ellu viiakse. Seni peavad paadisõitjad ja kõrtsmikud ootama ja lootma paremaid aegu.