Haige kraana Rastowi lähedal: kes aitab ohustatud lindu?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Haige kraana Rastowis tekitab muret: linnugripi levimise tõttu puudub hädaabi.

Ein kranker Kranich in Rastow sorgt für Sorgen: Mangelnde Unterstützung im Notfall, während die Vogelgrippe sich ausbreitet.
Haige kraana Rastowis tekitab muret: linnugripi levimise tõttu puudub hädaabi.

Haige kraana Rastowi lähedal: kes aitab ohustatud lindu?

Schwerini lähedal Rastowis teeb muret haige kraana. Christian Radloff avastas kannatava looma tee äärest, otse Achterfeldi vanadekodu bussipeatuse kõrvalt. Ta teavitas linnu kriitilisest seisundist kohe oma jahimehest sõpra Ralf-Egbert Scharlaugi ja politseid. Siiski ei saanud ta lennata ning tal olid selged haiguse ja kurnatuse tunnused. Jahimehel ei jäänud aga muud üle, kui vaadata, sest kraanad on kaitstud ja sekkumine on lubatud vaid eriloaga.

Radloff püüdis tulutult jõuda Ludwigslust-Parchimi rajooni veterinaarasutusse. Nädalavahetusel vastutajat polnud ning väljakutse Lääne-Mecklenburgi juhtimiskeskusesse lahendust ei toonud, kuna kutseline tuletõrje selliste juhtumite eest vastutab. Radloff väljendas pettumust toetuse puudumise üle nii tõsises olukorras.

Linnugripi oht

Olukord muutub veelgi plahvatusohtlikumaks seoses linnugripi H5N1 levikuga Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal. Nakatunud metslinde on seal juba märgatud ning praegune olukord sunnib ametivõime häirega reageerima. Piirkonna pressiesindaja Andreas Bonin teatas, et lindude hukkumisest tuleks teatada veterinaarametile tavapärasel tööajal.

Eriti murettekitav on see, et Saksamaal on linnugripi tõttu surnud juba tuhandeid sookurgesid ja ainuüksi Baden-Württembergi linnufarmis tuli praagida 15 000 looma. Kuigi praegu on inimeste jaoks väike risk, tuleks siiski võtta ettevaatusabinõusid. Linnukasvatajatel soovitatakse oma loomi metslindude eest kaitsta ning võimalike nakkuste vältimiseks jälgida söötmiskohtades hügieeni. WHO jälgib olukorda tähelepanelikult ja kutsub inimesi üles olema valvsad, kuna H5N1 viirus on loomadele lõppenud surmaga.

Kurb tulemus

Järgmisel päeval polnud kraanat enam näha. Jääb ebaselgeks, kas ta suri linnugrippi või sõi ta ära rebane. See sündmuste kurb pööre toob esile keerulised väljakutsed, millega ka looduskaitse silmitsi seisab. Ühe tervise lähenemine tervishoius ja loomakasvatuses võiks siinkohal abiks olla, et hetkeolukorrast õppust võtta ja tulevasi väljakutseid paremini lahendada.

Linnugripi põhjustab HPAIV (H5N1) viirus ja see püsib Saksamaal aastaringselt, kuid saavutab uue intensiivsuse sügisesel lindude rändel. Loodetavasti reageerivad võimud kiiresti ja tõhusalt, et minimeerida nii loomapopulatsioone kui ka inimeste terviseriske. Oluliste haiguspuhangute sagenemine ja vajadus rangete hügieenimeetmete järele annavad mõista: meil on veel palju tööd ees.

Lisateavet linnugripi ja loomakasvatuse praeguste väljakutsete kohta leiate artiklitest Uckermarki kuller, WWF ja päevauudised.