Merkel kaitseb madalaid kaitsekulutusi: sõja asemel rahu!

Merkel kaitseb madalaid kaitsekulutusi: sõja asemel rahu!

Teisipäeva õhtul toimus Schwerinis RND põnev lavakõne, kus külaliseks oli endine kantsler Angela Merkel (CDU). Ajal, mil arutelu kaitsekulutuste ja NATO suuniste üle on ülimalt aktuaalne, kaitses ta Saksamaa sõjaliste kulutuste vähenemist viimase kahe aastakümne jooksul. Merkel selgitas, et 3,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKT) kulutamine kaitsele oleks muutnud uute liidumaade ülesehitamise keerulisemaks. See avaldus illustreerib, kui keeruline on arutelu relvade rahastamise ümber ja millised ajaloolised kontekstid mängivad siin rolli.

Eriti tähelepanuväärne oli Merkeli viide "rahudividendile", mis muutis tema jaoks 1990. aastatel finantsjuhtimise lihtsamaks. Ta tegi selgeks, et negatiivne arusaam madalatest sõjalistest kulutustest kui suurest läbikukkumisest ei ole õigustatud. See toimub taustal, et NATO riigid on nüüd otsustanud tõsta oma kaitsekulutused 2035. aastaks viie protsendini SKTst – see on selge näitaja Euroopa julgeolekupoliitilise olukorra muutumisest, mille on esile kutsunud reaktsioonid Ukraina konfliktile ja Venemaa agressiivne välispoliitika.

NATO nõuded ja Saksa kaitse

NATO uued suunised näevad ette, et liikmesriigid peaksid nüüd kulutama kaitsele 3,5 protsenti ja kaitsega seotud infrastruktuurile veel 1,5 protsenti. See tähistab märkimisväärset kasvu võrreldes varasema kahe protsendi eesmärgiga, mis muudeti siduvaks alles 2014. aastal. Need suunised võeti vastu NATO tippkohtumisel Haagis, kus riigipead leppisid kokku Venemaa kasvavate ohtude osas, eriti pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse. ZDF teatab.

Saksamaa plaanib 2029. aastaks kahekordistada oma kaitsekulutusi 153 miljardi euroni – see plaan võrdub umbes kolme protsendiga SKTst. Kantsler Friedrich Merz juhtis tähelepanu, et seda tõstmist ei tehta kuuletumisest USA nõudmistele, nagu Donald Trumpi nõuded. Pigem on see vajalik vastus praegustele julgeolekuprobleemidele. Merz on nõudnud ka karmimaid sanktsioone Venemaa vastu ning rõhutanud salateenistuste tihedama koostöö olulisust.

Seisukohad ja poliitiline arutelu

Merkel distantseeris end praeguse kaitseministri Boris Pistoriuse (SPD) retoorikast, kes nõuab, et Saksamaa peab muutuma sõjaks valmis. Selle asemel pooldab Merkel "rahutagamise" lähenemisviisi, mida ta näeb tugeva kaitse nurgakivina. "Sõda Ukrainas ei saa lõppeda ilma dialoogita," rõhutas ta, rõhutades vajadust pidada läbirääkimisi Venemaaga. Seda arvamust võib pidada vastupidiseks, arvestades olukorra halvenemist ja suuri sissetulekuid, mis NATO-l liikmemaksude suurendamisest saadavad.

Sellegipoolest on NATO riikide üldine meeleolu endiselt segane. Sellised riigid nagu Poola ja Eesti kulutavad juba tunduvalt rohkem kui kahe protsendi eesmärki ja näitavad seega üles suurt pühendumust. Tšehhi peaminister Fiala on isegi algatanud arutelusid 3 protsendini tõstmise üle. Need arengud illustreerivad, kui rahutud on NATO partnerid praegusi geopoliitilisi väljakutseid silmas pidades. Pilk liiduvabariigi perspektiivi näitab ka, et Saksamaa valitsuse hinnangul on Saksamaa kaitsekulutused 2024. aastal 2,12 protsenti SKTst, mis on tingitud erivahendite kasutamisest – samm õiges suunas, kuid mitte veel piisav NATO uute nõuete täielikuks täitmiseks.

Üldiselt on arutelu kaitsekulutuste üle sügav ja näitab poliitiliste hoiakute erinevusi relvastuse kaudu saavutatava stabiilsuse ja dialoogi vajaduse vahel. Angela Merkeli selge palve diplomaatilise uuenemise järele isegi ajal, mil Euroopa julgeolekut pannakse proovile rohkem kui kunagi varem. Seega pole arutelu veel kaugeltki lõppenud ja jääb üle oodata, kuidas lahendamata meetmed mõjutavad Euroopa julgeolekuarhitektuuri.