Merkel kaitseb madalaid kaitsekulutusi: sõja asemel rahu!

Merkel kaitseb madalaid kaitsekulutusi: sõja asemel rahu!

Schwerin, Deutschland - Teisipäeva õhtul toimus Schwerinis RND põnev lavajutt, kus külaline oli endine kantsler Angela Merkel (CDU). Ajal, mil arutelu kaitsekulutuste ja NATO juhiste üle on väga aktuaalne, kaitses ta Saksamaa sõjaliste kulutuste langust viimase kahe aastakümne jooksul. Merkel selgitas, et 3,5 protsenti korimaja kogutoodangust (SKP) oleks keeruliseks muutnud uute föderaalsete osariikide taasloomise. See väide illustreerib, kui keeruline on arutelu relvastuse finantseerimise üle ja millised ajaloolised kontekstid mängivad siin rolli.

Eriti tähelepanuväärne oli Merkeli viide "Peace Dividendile", mis tegi neile 1990ndatel lihtsamaks. Ta tegi selgeks, et madalate sõjaliste kulutuste negatiivne ettekujutus ei olnud õigustatud kui suur läbikukkumine. Seda tehakse taustal, et NATO osariigid on nüüd otsustanud suurendada oma kaitsekulutusi viie protsendini SKP-ni 2035. aastaks-selge näitaja muutuva julgeolekupoliitilise olukorra kohta Euroopas, mille provotseerivad reaktsioonid Ukraina konfliktile ja Venemaa agressiivsele välispoliitikale.

NATO nõuded ja Saksa kaitse

Uued NATO nõuded näevad ette, et liikmesriigid peaksid nüüd kaitsmiseks kulutama 3,5 protsenti ja kaitsega seotud infrastruktuuri jaoks veel 1,5 protsenti. See tähistab eelmise kaheprotsendilise eesmärgi olulist suurenemist, mis oli alles 2014. aastal siduv. Need juhised otsustati NATO tippkohtumisel Haagis, kus riigipead leppisid kokku Venemaa kasvavate ohtudega, eriti pärast Ukraina märtsi 2022, näiteks zdf aruanded .

Saksamaa plaanib 2029. aastaks oma kaitsekulutused 203 miljardit võrra kahekordistada - projekt, mis vastab umbes kolmele protsendile SKP -st. Kantsler Friedrich Merz tõi välja, et see kasv ei tulene Ameerika Ühendriikide väidetele kuulekusest, nagu on tõstatatud Donald Trump. Pigem on see vajalik reaktsioon praegustele julgeolekuprobleemidele. Merz nõudis ka Venemaa vastu teravamaid sanktsioone ja rõhutas, kui oluline on salateenistustevaheline tihedam koostöö.

positsioonid ja poliitiline arutelu

Merkel distantseerus praeguse kaitseministri Boris Pistoriuse (SPD) retoorikast, kes nõuab, et Saksamaa peaks saama "sõjapidamiseks". Selle asemel propageerib Merkel lähenemist "rahu" kohta, mida ta peab tugeva kaitse nurgakiviks. "Ukraina sõda ei saa lõppeda ilma dialoogita," rõhutas naine, rõhutades vajadust Venemaaga kõneluste pidamise järele. Seda seisukohta võib pidada kahjulikuks, arvestades intensiivistavat olukorda ja ulatuslikku sissetulekut, mida NATO ähvardab oma liikmekulusid suurendada.

Sellegipoolest seguneb üldine tuju NATO riikide seas. Sellised riigid nagu Poola ja Eesti on juba kaheprotsendilise eesmärgi ületavad ja näitavad seega kõrget pühendumust. Tšehhi peaminister Fiala on isegi stimuleerinud arutelusid 3 protsendini. Need arengud illustreerivad seda, kui rahulolematu NATO partnerid arvestavad praeguste geopoliitiliste väljakutsetega. Pilk föderaalvabariigi vaatenurgast näitab ka seda, et föderaalvalitsuse 2024. aastal toimuvad kaitsekulutused on hinnanguliselt 2,12 protsenti BIP -ist, mis on tingitud spetsiaalsete rahaliste vahendite kasutamisest - üks samm õiges suunas, kuid pole veel NATO uute nõuete täielikuks täitmiseks piisav.

Üldiselt on arutelu kaitsekulutuste üle sügav ja näitab poliitilise suhtumise erinevusi stabiilsuse kaudu soomuse ja dialoogivajaduse vahel. Angela Merkel propageerib selgelt diplomaatilist uuendamist, isegi ajal, mil Euroopas on tagatis katse all rohkem kui kunagi varem. Nii et arutelu pole kaugeltki lõppenud ja jääb üle vaadata, kuidas silmapaistvad meetmed mõjutavad Euroopa julgeolekuarhitektuuri.