Schwerin 1990: Kaos, lootus ja võitlus parema elu eest
Schwerin 1990: Kodanikud võitlevad igapäevaste probleemidega. Linna iseloomustavad keskkonnakahjud, elamispindade nappus ja sotsiaalne ebaõiglus.

Schwerin 1990: Kaos, lootus ja võitlus parema elu eest
Mecklenburg-Vorpommerni südames Schwerinis levib laialivalguv rahulolematus. Sel 16. juulil 2025 pole muutlik mitte ainult ilm, vaid ka linnakodanike meeleolu: Kunagise lootusrikka linna elanikud on pärast piiri avamist nüüd hädas pakiliste igapäevaprobleemidega. Valju coolis.de inimeste ootused pole täitunud. Paranemise asemel seisavad paljud silmitsi karmi reaalsusega.
Keskne probleem on keskkonnatingimused. Schwerini õhukvaliteet jätab palju soovida: liiklusest tulenevad saasteained ja söetolm saastavad õhku, mida kodanikud hingavad. Ametnikud võivad väita, et sudu pole, kuid linnaelanikud kurdavad endiselt negatiivse õhukvaliteedi üle. Need kahjulikud mõjud valmistavad tõsist muret elanikele, kes igatsevad puhtaid ja hapnikurikkaid päevi.
Infrastruktuur ja elukvaliteet kriisiolukorras
Ohus on ka linna infrastruktuur. Kuni 17-aastaste prügiautodega näeb prügivedu nukker välja. Ainult üks seitsmest sõidukist on töökorras; asjaolu, mis õhutab veelgi kodanike rahulolematust. Varuosade kättesaadavus on veel üks takistus toimiva prügiveo säilitamisel. Sellises lagunenud seisus on raske ette kujutada, et linnavalitsus saaks tõhusalt töötada.
Kuid probleemid ei lõpe sellega. Eluolukord Schwerinis on katastroofiline. Paljud inimesed elavad ülerahvastatud tingimustes, samas kui paljud korterid on tühjad. Need kuulutatakse aga võetud. Eluaseme eraldamisel iseloomustavad pilti “petmine” ja onupojapoliitika. Initsiatiivi võtmise eluaseme ehitamisel muudavad peaaegu võimatuks bürokraatlikud takistused ja materjalide puudus. Nii mõnelgi Schwerini elanikel ei jää muud üle, kui loota paremaid tingimusi Lääne-Saksamaal.
Kuidas on aga lood kogukonna ja naabruskonnaga selles keerulises olukorras? Weimari Arhitektuuri- ja Ehitusülikooli sotsioloogia õppetooli uurimus käsitleb just neid aspekte. Uuringus analüüsitakse Schelfstadti linnaosa elamistingimusi, vaba aja tegevusi ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Tulemused näitavad suurt rahulolematust elujõuliseks linnaeluks hädavajalike vaba aja ja kultuuritegevuste kättesaadavusega ning valgustavad praegust kitsikust, milles paljud elanikud satuvad. Da-ra.de selgitab linnasotsioloogilist tausta, mis sellisel kujul peaks mõjutama teed terviklikule linnaarengule.
Linnaarengu perspektiivid
Arutelu linnaarengu üle Schwerinis on muutunud. Artikli autor rur.oekom.de nõuab linnaarengu ümbermõtestamist. Vanas tsentralistlikus süsteemis seatakse üha enam kahtluse alla. Töötamisel on uus lähenemisviis, mis ühendab õigusriigi põhimõtted, demokraatliku omavalitsuse ja sotsiaalse turumajanduse. Tegeleda ei pea mitte ainult olemasolevate probleemidega, vaid ka kesklinna ja äärealade elavdamiseks on vaja välja töötada visioonilised ideed.
Läbimõtlemine on vajalik, et seada suund Schwerinis positiivsele arengule. Paljud linnakodanikud ja tegutsejad on kutsutud üles töötama koos kõigi uue, atraktiivse elukvaliteedi nimel. Väljakutsed on suured, kuid lootused muutusteks pole kustunud.
Tugeva kogukonnatunde ja tahtega täiustuda võiks Schwerin asuda jõuka tuleviku poole. Saab näha, kuidas vastutajad kodanike häälele reageerivad ja kas neil õnnestub selles ajaloolises linnas elutingimusi parandada.