Veehäire Saksamaal: kas me kaitseme oma joogivett?

Veehäire Saksamaal: kas me kaitseme oma joogivett?

Saksamaa veemaastikul on praegu murettekitav olukord: põhjavee nappus. Kui suurtes linnades, nagu Berliin ja Brandenburg, juba antakse häirekella, siis Schwerini piirkonnas tundub olukord rahustavam. Schwerini ümbruskonna assotsiatsiooni tegevusjuht Kay Cieslak ütleb, et lühikeses ja keskmises perspektiivis pole karta põhjavee stressi. Piirkond saab vett 35–150 meetri sügavuselt, mis annab parema turvalisuse võrreldes aiaomanike kasutatavate madalamate kaevudega, mis pumpavad vett 3–15 meetrit. Need kaevud aitavad aga kraanivett kokku hoida, eriti suve esimestel soojadel nädalatel, mil veetarbimine märgatavalt suureneb.

Cieslaki hinnangud ei pruugi aga üleriigilises tegelikkuses peegelduda. Saksamaa Keskkonna- ja Looduskaitseliidu (BUND) tellimusel Frankfurdi sotsiaalökoloogiliste uuringute instituudi praeguse uuringu kohaselt mõjutab põhjavee stress Saksamaal 401 linnaosast ja iseseisvast linnast 201, mis näitab olukorra kiireloomulisust. Neist 94 maakonnas on põhjavee tase viimastel aastatel jätkuvalt langenud, millel on tohutu mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Veepuuduse põhjused

Probleemid on keerulised. Põhjavee vähenemisele aitavad oluliselt kaasa suured veevõtmed põllumajanduses ja tööstuses, kliimamuutused ja asustusalade kasv. Erilised levialad on Põhja- ja Ida-Saksamaa, kus põllumajanduslik majandamine ja tööstuslik kasutamine avaldavad veevarudele tohutut survet. Mõnes piirkonnas, nagu Brandenburg ja Saksi-Anhalt, on olukord eriti dramaatiline, kuna veetase langeb siin märkimisväärselt.

"Me seisame silmitsi tõsise väljakutsega," ütleb BUNDi tegevdirektor Verena Graichen. "Föderaalvalitsus peab tegutsema." Nõudmised hõlmavad põhjavee ammutamise reguleerimist ning vett säästvate tehnoloogiate edendamist põllumajanduses ja tööstuses. Väga oluline on ka teadlikkuse tõstmine vee säästlikust kasutamisest. "Peamised veetarbijad peavad võtma vastutuse," jätkas Graichen.

Veepuuduse tagajärjed

Mõju on tunda kõikjal. Põhjavee taseme langus viib pinnase kuivamiseni ja jõgede veetaseme languseni. Põllumajandus kannatab selle surve all ja sellel on märgatavad tagajärjed saagile. Lisaks on märgalade ja nõmmede kuivamise tõttu palju kannatada saanud elurikkus ning looduslike veehoidlatena toimivate biotoopide stabiilsus muutub järjest hapramaks.

Selles kriitilises olukorras näivad sellised piirkonnad nagu Schwerini ümbrus, vähemalt ajutiselt, olevat paremas positsioonis. Sellegipoolest on veevarude hoolikas kasutamine siin hädavajalik, et vältida pikaajalisi kitsaskohti. Geograafilised erinevused Saksamaal näitavad, kui palju piirkondi on juba tõsiselt mõjutatud ning kui oluline on kooskõlastatud lähenemisviis veekasutusele ja -ohutusele.

Veepuudusest tulenev väljakutse mõjutab meid kõiki. On aeg oma veebilanss ümber mõelda ja seda väärtuslikku ressurssi vastutustundlikult kasutada.

Lisateavet põhjavee olukorra kohta Saksamaal leiate üksikasjalikest aruannetest Põhja kuller, des KONVENTSIOON ja alates ZDF täna.