Stabiilsed püügikvoodid: Mecklenburg-Vorpommerni kalurid hingavad kergendatult!
Stabiilsed püügikogused Saksa kaluritele Läänemerel aastal 2026. Põllumajandusminister Backhaus tervitab otsust hoolimata keskkonnakaitsjate kriitikast.

Stabiilsed püügikvoodid: Mecklenburg-Vorpommerni kalurid hingavad kergendatult!
Hea uudis Saksamaa Läänemere ranniku kaluritele, et kalapüügitingimused jäävad järgmisel aastal stabiilseks. N-tv teadete kohaselt ei pea Saksa kalurid leppima märkimisväärsete püügikogustega. Tursa ja heeringa püük püsib stabiilsena, samal ajal kui lesta püük väheneb kolm protsenti ja kilu kogus suureneb muljetavaldavad 45 protsenti. See määrus tuli pärast EL-i põllumajandusministrite kohtumist Luksemburgis, kus otsustati uued Läänemere püügitasemed. Mecklenburg-Vorpommerni põllumajandusminister Till Backhaus (SPD) oli rahul piirkonna stabiilsete kalapüügitingimustega, mis toetab tugevalt ka kohalikku majandust.
Euroopa Komisjon oli varem teinud ettepaneku märkimisväärselt vähendada: läänepoolse heeringa püüki vähendada 50 protsenti ja läänepoolse tursa püüki 84 protsenti. Kohtumise tulemus aga näitab, et ELi riigid on nendest soovitustest paljudes punktides kõrvale kaldunud. Eelkõige võib sellega olla seotud Taani kalandusministri Jacob Jenseni otsus, kes tunneb muret Läänemere olukorra pärast. Ta juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused ja ülepüük seavad kalavarudele tõsiseid väljakutseid.
Keskkonna- ja looduskaitsekriitika
Saksamaa looduskaitseliit (NABU) ja teised keskkonnaorganisatsioonid kritiseerivad kokkulepitud püügitasemeid kui "ökoloogiliselt ja majanduslikult mõttetuid". Eelkõige Saksamaa keskkonnaabi (DUH) nõuab Läänemere kalapüügi reformimist, mis peaks järgima ettevaatusprintsiipi. Sageli eiratakse keskkonnakaitsjate muresid, mida nad peavad „viimaste aastate poliitiliseks läbikukkumiseks”. Nende nõudlus: püügikoguste ümbermõtestamine, mis keskendub rohkem kalavarude jätkusuutlikkusele.
Lõplikud otsused püügitasemete kohta põhinevad Rahvusvahelisel Mereuurimise Nõukogul, kuid ELi riigid ei ole kohustatud neid soovitusi järgima. See toob kaasa küsitlusi ja arutelusid majandusliku kasutuse ja looduskaitse tasakaalu üle – see teema on eriti murettekitav rannakaluritele, kellel on endiselt lubatud kasutada räime püüdmiseks väikelaevu ja passiivseid püügivahendeid ning püüda ka kaaspüügina.
Kokkuvõttes näitab olukord, et Saksamaa Läänemere kalandus seisab silmitsi väljakutsetega, mis mõjutavad nii majanduslikku kui ka ökoloogilist mõõdet. Järgmised aastad on varude kindlustamiseks ja säästva kalapüügi tagamiseks otsustava tähtsusega. Tööstus ootab põnevusega edasisi arenguid, samas kui kalurid loodavad, et tingimused ei halvene veelgi.