Rechlin võitleb medali nimel: Riigivõistlus Meie küla on alustanud tulevikku!

Rechlin võitleb medali nimel: Riigivõistlus Meie küla on alustanud tulevikku!

Värske julguse ja suure pühendumusega on mütsi võrku visanud kuus idüllilist paika kaunis Mecklenburg-Vorpommernis. 4. juulil 2025 anti stardisignaal 12. korda toimuvale riigivõistlusele “Meie külal on tulevik” Rechlinis, võluvas Mecklenburgi järvepiirkonna linnakeses. Eesmärk ei ole siinkohal ainult ilusaima koha otsimine, vaid pigem au sees hoida külades elamisväärset kodu loovaid vabatahtlikke algatusi, külaklubisid ja ühendusi. Nagu NDR teatab, on Rechlin ja Ummanzi, Kurzen Trechowi, Rühni, Grambowi ja Bentzini omavalitsused sel aastal vastastikku.

Ootus on suur, sest võitja kuulutatakse välja 2025. aasta sügisel ja tal on võimalus esindada Mecklenburg-Vorpommernit 2026. aasta riigivõistlusel. Iga kolme aasta tagant välja kuulutatav konkurss on suunatud kuni 3000 elanikuga poliitiliselt sõltumatutele kogukondadele või külaosadele. Kliimakaitse-, põllumajandus-, maapiirkondade ja keskkonnaminister dr Till Backhaus julgustab kogukondi aktiivselt osalema ja rõhutab maapiirkondade inimeste võimet üheskoos kriisidest üle saada. Teavet selle põneva võistluse kohta leiate [MV osariigi valitsuse veebisaidilt](https://www.regierung-mv.de/Landesregierung/lm/Laendliche-Raeume/Wochen- Unser-Dorf-hat-Zukunft/).

Külakogukonna tugevdamine

Selgub, et maapiirkonnad ei paku mitte ainult kõrget elukvaliteeti, vaid on kujunemas ka elutähtsateks elu-, töö- ja kultuuripiirkondadeks. [Föderaalvalitsus] rõhutab aktiivsete külakogukondade tähtsust (https://www.bmel.de/DE/themen/laendliche-regionen/dorfentwicklung/dorfentwicklung_node.html). Pühendunud kodanikud ja loomingulised ideed on jätkusuutlike lahenduste leidmisel ka rasketel aegadel üliolulised. Sageli leidub külades linnaelule ahvatlevaid alternatiive, eriti noortele ja peredele.

Aga mis saab siis, kui rahvaarv väheneb? Rändega kaasneb ka külapoodide, pangakontorite ja kodanikekontorite sulgemine, mis muudab igapäevase ostlemise keerulisemaks. Siin on vaja uuenduslikke lähenemisviise: koostööaldised kohalikud tarnijad, mobiilsed pakkumised ja naabruskonna abi võivad aidata pakkumise kitsaskohti sulgeda. Kõrgete ehituskulude ja elamispindade nappuse ajal on oluline mõelda ka sisearengule ja kujundada külasid, mis kohanevad demograafiliste muutustega.

Jätkusuutlik pilk tulevikku

Keskne roll on käimasoleval konkursil “Meie külal on tulevikku”. Ringkonnavalikute võitjad kvalifitseeruvad eelseisvasse riigivooru ja avastavad seeläbi uusi võrgustike loomise ja vahetamise viise. Ilmekas näide on maapiirkondade digitaliseerimise uuringud, mida tutvustatakse erialakonverentsidel. Föderaalvalitsus toetab projekte nutikate ja ühendatud maapiirkondade loomiseks.

Nii tugevdatakse mitte ainult maakultuuri, vaid ka kooselu külades. Põnev on näha, milline asukoht selgub sügisel võitjana ja tagab võimaluse riiklikul konkursil. Kogukondade inimesi kutsutakse üles panustama oma ideede ja jõupingutustega, et muuta oma kodumaa elamisväärseks ja jätkata tugeva kogukonna moodustamist ka tulevikus.