Rügeni rahvaarv muutub: lõuna õitseb, põhjaosa kahaneb!
Rügeni elanike arv väheneb jätkuvalt. Siit saate teada, millised kogukonnad kasvavad või vähenevad ja miks.

Rügeni rahvaarv muutub: lõuna õitseb, põhjaosa kahaneb!
Rahvastiku areng Rügeni saarel on viimastel aastatel olnud kuum teema, sest kui saare lõunaosa näib olevat tõusuteel, siis põhjas on olukord üsna nukker. Nagu OSTSEE AJAleht aruannete kohaselt on Rügeni elanikkond pidevalt langenud alates 2013. aastast. Üksikasjalikult on arvud isegi šokeerivad: 1989. aasta umbes 75 000 elanikust oli alles vaid 65 000 elanikku. Märkimisväärset langust näitavad eelkõige saare põhja- ja loodeosad, kus kurb liider on Neuenkircheni omavalitsus 17,33-protsendilise langusega.
Neuenkirchenis, mida mainiti esmakordselt 1318. aastal, nimetavad elanikud väljakolimise peamiste põhjustena eraldatust ja juurdepääsu puudumist ühistranspordile. Kuid mitte kõik elanikud pole rahulolematud: mõned hindavad vaikset elurajoont ja võimalust kodus töötada. Linn pakub ostlemisvõimalusi, eriti lähedalasuvas Gingsti linnas ning piirkond jääb liiklusvabaks – ideaalne suvepuhkuseks. Mure on aga ka endise konsumerismi kahanemise ja toppama jäänud puhkekülaprojektide pärast.
Hirmud ja perspektiivid
Veel üks kriitikapunkt puudutab infrastruktuuri – paljud kurdavad tervishoiuasutuste puudumise üle, eriti vanemate kodanike jaoks. Neid mõjutab eriti see, et Neuenkircheni langust võib seostada armeeajast pärit kortermajade sulgemisega. Tõeline tagasilöök kogukonnale, mis püüab endiselt atraktiivseks jääda.
Seevastu saare lõunaosast on positiivseid uudiseid. Vaatamata üldisele langustrendile põhjas on Lancken-Granitzi kogukond seal veidi kasvanud. Populaarsete mereäärsete kuurortide Binzi ja Sellini lähedus muudab paiga eriti atraktiivseks. Kuid ka siin on väljakutseid: puhkekorterite turg on drastiliselt vähenenud – 600 külalisvoodist on alles vaid 400. Väikesed üürileandjad on hakanud oma puhkekortereid püsivalt välja üürima, et tõrjuda nõudluse vähenemist.
Demograafilised väljakutsed Rügenis
Saksamaa üldiste demograafiliste suundumuste vaatamine näitab, et rahvastiku kasv ei ole ühtlaselt jaotunud. Föderaalse ehitus-, linna- ja ruumiuuringute instituudi (BBSR) prognoosi kohaselt võib rahvaarv 2045. aastaks kasvada ligikaudu 85,5 miljonini, mille peamiseks põhjuseks peetakse immigratsiooni. Kuigi suured linnad ja majanduslikult tugevad piirkonnad kasvavad, on maapiirkonnad, eriti Ida-Saksamaal, hädas kahanemisprotsessiga.
Eeldatakse, et Rügeni elanike keskmine vanus tõuseb, samas kui töövõimeliste kodanike arv võib mõnes piirkonnas väheneda kuni 30 protsenti. Siin rõhutatakse päevauudised et uute elanike integreerimine, piisav oskustööjõud ja eakohane elukorraldus on tuleviku jaoks ülimalt olulised.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Rügen seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, samas kui lõunaosas võib olla lootust. Kas on ehk võimalus, et maaliline saar leiab tee tagasi edu juurde?