Suche
Mein Konto
Annetused jõuluvana pättidele: kriitika lastekaitsega tegelemise kohta!
Lääne-Pommeri-Rügenis süüdimõistetud jõuluvanadele raha kogumise kampaaniad tekitavad poleemikat ja poliitilist kriitikat lastekaitse suhtes.
Annetused jõuluvana pättidele: kriitika lastekaitsega tegelemise kohta!
Stralsundis toimunud skandaalses intsidendis mõisteti süüdi jõuluvana näitleja Udo J., kes lõi lapse vardaga. Kohus karistas teda 4000 euro suuruse rahatrahviga. Kummalisel kombel on nädala jooksul kaks korjandust selle summa juba kogunud, tekitades paraja segaduse. Kui Udo J. peab juhtunut “laksu pihta”, siis läbipekstud nelja-aastase lapse ema kirjeldab juhtunut kui “laksu näkku” perekonnale.
Sotsiaalne vastukaja rahakogumiskampaaniatele on enam kui segane. Anett Kindler rohelistest avaldab teravat kriitikat ja nimetab Udo J. rahalist toetamist “ebademokraatlikuks” ja “kohtupraktikat õõnestavaks”. Ta rõhutab, et 2012. aastast kehtiv lastekaitseseadus kehtib ka jõuluvana kohta ning seetõttu tuleb esikohale seada laste heaolu. Tema arvamust jagab Ute Bartel SPD-st, kes kardab, et ühiskonnale saadetakse vale signaal. Bartelit šokeerib see, kuidas suhtutakse lapse peresse sotsiaalmeedias, kus paljud negatiivsed kommentaarid on suunatud ema vastu.
Lastekaitseseaduse tähtsus
Alates selle jõustumisest 2012. aastal on föderaalse lastekaitseseaduse eesmärk olnud parandada lastekaitset Saksamaal. See põhineb ennetus- ja sekkumissammastel ning on mõeldud tugevdama kõiki laste heaolule pühendunud osalejaid, sealhulgas lapsevanemaid, arste ja noorte hoolekandebüroosid. See seadus täidab olulised lüngad lastekaitses, eelkõige tänu Föderaalse Varajase Abi Fondi loomisele, mis töötab alates 2018. aastast ja investeerib aastas 51 miljonit eurot väikelastega perede toetamise edendamisse.
Keskseks punktiks on kohustus esitada pikendatud hea käitumise tunnistus täiskohaga ja vabatahtliku töö eest laste- ja noortehoolekandes. See määrus toetab ennetamist ja sekkumist lapse ohustamise korral.
Laste ohustamise statistika ja vormid
Praegune statistika näitab, et lapse ohustamine võib esineda neljas erinevas vormis: hooletusse jätmine, füüsiline ja psühholoogiline väärkohtlemine ning seksuaalvägivald. Lapsi mõjutab sageli korraga mitu ohtu, mis illustreerib probleemi keerukust. Ägedad ohud laste heaolule tekivad siis, kui lapse heaolu on tõsiselt ohus ja seda ei saa eestkostjad ära hoida. Varjatud ohud on vähem selged, kuid võivad olla ka murettekitavad.
Kui Stralsundi juhtum juhib tähelepanu lastekaitse seaduspärasustele, jääb küsimus, kuidas ühiskond sellistesse juhtumitesse suhtub. Äärmiselt oluline on edendada lastekaitseseaduse integreerimist igapäevaellu, et kaitsta lapsi vägivalla eest ja vältida vägivallatsejate tõstmist kangelaslikkusesse sellises kontekstis.
Debatt rahakogumiskampaaniate üle näitab selgelt, kui lahku lähevad arvamused Udo J. toetamise osas ning tõstab esile vajaduse tiheda dialoogi järele lastekaitse teemal ja selgete tagajärgede järele lastevastasele vägivallale.