Veekaitseseadus MV-s: tasud tõusevad – mida see teie jaoks tähendab?

Veekaitseseadus MV-s: tasud tõusevad – mida see teie jaoks tähendab?

Mecklenburg-Vorpommernias on peatselt tulemas olulised muudatused veeseaduses. Selle põhjuseks on edenevad kliimamuutused ja väljakutseid tekitav veepuudus. Riik kavatseb reformida riigi veeseadust, millel on põhimõttelised mõjud veekasutusele, veekaitsele ja rannikukaitsele. Vastavalt n-tv tõstetakse joogivee kaevandamistasu praeguselt 20,1 senti kuupmeetrilt. Selle kohandusega tahetakse oluliselt suurendada riigi sissetulekuid, 11 miljonilt ligikaudu 21 miljoni euroni aastas. Lisaraha on kavandatud veekaitset edendavatele projektidele.

Põllumajandus- ja keskkonnaministri Till Backhausi (SPD) 25. juunil 2025 esitletud seadus näeb samuti ette, et ka põllumajandusettevõtted peavad edaspidi vee ammutamise eest tasuma. Pinnavee kuupmeetri eest tuleb tasuda 2 senti ja põhjavee eest 6 senti. Teatud niisutusmeetodite puhul kehtivad siiski erandid, näiteks tõhus tilkniisutus viljapuuaedades. See on oluline samm, sest praegu niisutatakse vähem kui 2% Mecklenburg-Vorpommerni põllumajandusmaast.

Vaja on laiendatud kaitsemeetmeid

Osariigi valitsuse taotletud meetmed on aga tabanud vastupanu. Osariigi parlamendi kriitikud, sealhulgas CDU, AfD ja FDP, väljendavad muret põllumajandusettevõtete ja majapidamiste lisakulude pärast. Rohelised seevastu nõuavad kõikehõlmavamaid lähenemisviise, eriti mis puudutab rabade kaitset ja veehoidmist. See on oluline strateegia jaoks, mis reageerib paremini kliimamuutuste väljakutsetele. Pikad kuivad faasid ja tugevad vihmasajud on ju ammu reaalsuseks saanud, pannes nii loodusele kui põllumeestele surve alla.

Veel on eelnõu päevakorrapunktis viie meetri laiuse kaitseriba kehtestamine põllumaa ümber veekogude läheduses, kus väetamine ei ole lubatud. Selle sammu eesmärk on vähendada vee saastamist toitainete ja pestitsiididega, nagu on kirjeldatud [EUA] aruandes. Põllumajandus koormab Euroopas suurimat pinna- ja põhjavett.

Vaadates tulevikku

Uute regulatsioonide eesmärk on aidata Mecklenburg-Vorpommernal täita EL-i veepoliitika raamdirektiivi nõudeid, mille kohaselt peavad kõik veekogud olema heas seisukorras aastaks 2027. Praegu tundub aga, et see eesmärk jääb riigil täitmata. See muudab veevarude parandamise veelgi kiireloomulisemaks, vähendades kasutamist ja suurendades tõhusust.

Jätkuv surve veele kui ressursile koos kliimamuutuste väljakutsetega teeb selgeks, et meetmed pole mitte ainult vajalikud, vaid ka hilinenud. Osariigi parlament peaks eelnõu arutama enne suvevaheaega, mis peaks jõustuma kõige varem 2025. aasta lõpus. Olles selgelt keskendunud veekaitsele ja vee säästvale kasutamisele, võiks Mecklenburg-Vorpommern võtta teerajaja rolli keskkonnakaitses, mis kiirgab kaugele üle riigipiiride.