Hundid Hamburgis: karjatatavate loomade surmaoht suureneb – kodanikud valvel!

Hundid Hamburgis: karjatatavate loomade surmaoht suureneb – kodanikud valvel!

Hamburgi lõunaosas, täpsemalt Marmstorfi linnaosas, on viimasel ajal muutunud olulisemaks mure hundirünnakute pärast. Siin avastati 15. septembril 2025 karjamaalt kaks lammast, kes ilmselt langesid hundi rünnaku ohvriks NDR teatatud. Kohalik talunik Marc Janz leidis surnud lamba ja raskelt vigastatud looma, kes hiljem tuli surmata. Murettekitav on see, et juhtum leidis aset Janzi kodu lähedal, kuid ilmselt ei olnud ta rünnakuööl valvas ega kuulnud midagi.

Praod pole kahjustatud loomaomanike jaoks ainult individuaalne probleem, vaid tekitavad ka suuremaid küsimusi. CDU parlamendirühma jahipoliitika eestkõneleja Ralf Niedmers võtab sõna ja rõhutab tungivat vajadust karjatatavate loomade kaitsesse tõsiselt suhtuda. CDU nõuab hundi lisamist Hamburgi osariigi jahiseadusesse ja muu hulgas nõuab aastaringset keeluaega. Valju Maailm Elbe CDU avaldab survet ka ebabürokraatlikule kompensatsiooniskeemile, mis on mõeldud loomaomanike toetamiseks huntide rünnakute korral.

Kasvav hundipopulatsioon Hamburgis

Juhtum Marmstorfis pole esimene omataoline: esimene tõestatud hundirünnak Hamburgis pärineb aastast 2018. Praeguseks on linnas registreeritud kokku kaks hundirünnakut, viimati 2023. aasta aprillis Neuenfeldes. 2013. aastal Hamburgis märgatud esimese hundiga on muutunud ka kohustused. Linnas töötavad nüüd hundihooldajad, kes panustavad hundipopulatsioonide harimisse ja majandamisse.

Üldiselt näitab olukord Saksamaal huntide arvukuse kasvu. Praeguse statistika kohaselt on Saksamaal juba üle 209 hundikarja rohkem kui 1600 loomaga DBBW aruanded. Viimastel aastatel on kariloomade praod suurenenud, muutes kariloomade karjatamise üha problemaatilisemaks. Muretsemiseks pakub põhjust ka Euroopa raamistik, millega EL on nõustunud hundi kaitsestaatuse alandamisega. Föderaalvalitsus kaalub nende muudatuste inkorporeerimist siseriiklikesse seadustesse ja kavatseb hundi alandada "rangelt kaitstud" tasemelt "kaitstud", et oleks võimalik paindlikumalt reageerida kasvavatele rünnakutele.

Hundi ohud

Hundi rünnakutega seotud probleeme ei tasu alahinnata. Hundid ilmutavad mõnikord agressiivset jahikäitumist, mille käigus nad tapavad rohkem kariloomi, kui nad tegelikult ära söövad, mida tuntakse kui "saakloomade löögirefleksi". Tarastatud karjataval loomal pole sageli võimalust põgeneda. Janz teatab võimalikust läheduses tegutsevast hundist, mille ta filmis veebruaris oma looduskaameraga. Hirm edasiste vahejuhtumite ees on seega igati õigustatud.

Selles kontekstis jääb üle oodata, kuidas kujuneb geneetiline proov, mis peaks varsti pärast seda tulemusi andma. Kui leiab kinnitust, et hunt vastutab, võivad sellel olla kaugeleulatuvad tagajärjed hundipoliitikale Hamburgis ja mujal.