Merz kutsub üles tugevale kursile: Saksamaa peaks võtma Euroopas juhtrolli!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kantsler Friedrich Merz räägib 24. juunil 2025 Bundestagis Saksamaa rollist Euroopas, julgeolekupoliitikast ja NATO väljakutsetest.

Bundeskanzler Friedrich Merz spricht am 24.06.2025 im Bundestag über Deutschlands Rolle in Europa, Sicherheitspolitik und NATO-Herausforderungen.
Kantsler Friedrich Merz räägib 24. juunil 2025 Bundestagis Saksamaa rollist Euroopas, julgeolekupoliitikast ja NATO väljakutsetest.

Merz kutsub üles tugevale kursile: Saksamaa peaks võtma Euroopas juhtrolli!

Kantsler Friedrich Merz andis tänases Bundestagis valitsuse napisõnalises avalduses selgelt mõista, et Saksamaa on "taas Euroopa ja rahvusvahelisel areenil". Keset globaalseid kriise ja väljakutseid keskendub Merz riigi rollile maailmas. Sel puhul kutsus ta üles sõlmima Gaza sektoris viivitamatut relvarahu ning nõudis tsiviilelanike, eriti naiste, laste ja vanurite humaanset kohtlemist. Merz märkis, et Iisraelil on õigus end kaitsta, ning viitas Iraani toetusele sellistele rühmitustele nagu Hamas, Hezbollah ja Houthi miilits, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Teine selle avalduse keskne teema oli käimasolevad Venemaa õhurünnakud Ukrainale. Merz mõistis rünnakud karmilt hukka ja rõhutas, et rahu nõuab alati kõigi poolte valmisolekut. Ta kritiseeris Venemaad selle eest, et ta ei näita praegu üles valmisolekut rahu sõlmida, ja andis mõista, et ei vasta tõele, et diplomaatilised võimalused Ukraina konfliktis on jäänud kasutamata. Kantsler märkis, et Venemaa president Vladimir Putin mõistab ainult "jõu keelt" ja reaalne lahendus on võimalik ainult nii.

NATO tippkohtumine Ukrainat silmas pidades

Samal ajal toimuvad rahvusvahelises ruumis arengud, mis mõjutavad ka Saksamaad. Eelseisval NATO tippkohtumisel, mis toimub alliansi 75. aastapäeva tähistamiseks Washingtonis, domineerib Ukraina konflikt. Arutatakse olukorda Ukrainas, mis on olnud juba mõnda aega ummikseisus, eriti pärast Kiievis toimunud laastavaid rünnakuid, mis nõudsid vähemalt 27 inimelu. NATO riigid lubavad Ukrainale kokku 40 miljardit eurot, kuigi toetus sõltub suuresti USA novembris toimuvatest valimistest. Siin mängib võtmerolli Donald Trump, keda peetakse NATO kriitikuks, kes ähvardab peatada USA abi Ukrainale.

Teine murettekitav aspekt on see, et Ukraina õhutõrje edendamist peetakse tippkohtumise keskseks teemaks. Arutluse all on ka relvatarnete koordineerimine ning logistika parandamiseks tahetakse rajada uus peakorter Wiesbadenis. NATO endine strateeg Stefanie Babst on samuti kutsunud Euroopat välja töötama Venemaa vastu tugevat ohjeldamisstrateegiat, kuid Saksamaa ja USA lükkavad selle tagasi. Need arengud näitavad, kui oluline on selge ja otsustav välispoliitika.

Merzi välispoliitilised ambitsioonid

Selles kontekstis on Friedrich Merzil ambitsioonikad plaanid muuta Saksamaa "uinuvast keskjõust" "juhtivaks keskjõuks". Selleks on aga vaja enamat kui sümboolselt tugevaid esitusi. Merzi juhipositsiooni toetamiseks on vaja selgeid välispoliitilisi jooni. Kriitikud märgivad, et vastuolud tema seisukohas, eriti seoses konfliktiga Iisraelis ja Ukrainas, võivad seada ohtu tema plaanid. Seetõttu on Merzi jaoks oluline täita oma lubadused eelseisvatel NATO ja ELi tippkohtumistel.

Merz on USA-ga tariifivaidluse lahenduse osas optimistlik ja hoiatab, et tariifidest poleks "kellelegi kasu" ja see kahjustaks kõiki pooli. Kui kokkuleppele ei jõuta, nõuab ta, et EL kaitseks jõuliselt oma huve. Järgmised nädalad on otsustava tähtsusega mitte ainult Saksamaa tuleviku, vaid ka stabiilsuse jaoks Euroopas ja mujal. Kus me oleme pärast kõiki neid väljakutseid? Seda on veel näha, kuid Merzi lähenemisviisid tuleb nüüd ellu viia.

Paljude jaoks jääb veel jälgida, kuidas Saksamaa end praegusel ebakindlal ajal positsioneerib ja millist rolli mängib kantsler kasvavas rahvusvahelises vastutuses. Üks on selge: eurooplased vaatavad Saksamaa poole ja ootavad juhtimist.