Merz kuulutab välja relvakulutused: Saksamaa rahvusvahelisel areenil!

Merz kuulutab välja relvakulutused: Saksamaa rahvusvahelisel areenil!

Saksamaa on viimastel päevadel keskendunud kaitse- ja välispoliitikale. Kantsler Friedrich Merz rõhutab Saksamaa naasmist Euroopa ja rahvusvahelisele areenile. 24. juunil 2025 alustas ta teekonda NATO tippkohtumisele Haagis ja Euroopa Ülemkogule Brüsselis. Seal käsitleb ta Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimusi. Merz teatas, et kaitse-eelarve peaks 2029. aastaks kasvama muljetavaldava 153 miljardi euroni, mis vastab NATO uuele nõudele investeerida viis protsenti liikmesriikide majandustoodangust. See kasv jaguneb 3,5 protsendiks kaitseülesanneteks ja 1,5 protsendiks muudeks kaitsega seotud meetmeteks – selge sõnum kõigile Saksamaal ja kaugemalgi kõlavatele skeptilistele häältele.

Merz ei näe vajadust ümberrelvastamise järele USA-le tehtuna, vaid pigem vastusena Venemaa ohule. Seda tehes annab ta poliitikast märku jõupositsioonilt. Praegusel poliitilisel maastikul jääb aga ka föderaalvalitsus kriitika varju. Paljud näevad neid üllatunud ja nõrkadena, eriti Iraani-Iisraeli konflikti kontekstis. Märkamata ei tohiks jääda ka välisminister Wadephuli ja kantsler Merzi sisemised erimeelsused – need võivad Saksamaa välispoliitikat mõjutada.

Kaitsekulutused rekordtasemel

Kuidas tagesschau.de aruannete kohaselt esitatakse NATO tippkohtumise puhul uued kaitsekulutuste arvud. Seega saavutab kahe protsendi eesmärgi 23 liikmesriiki 32-st. Siia kuulub ka Saksamaa, kelle hinnangulised kulutused 2024. aastaks on 90,6 miljardit eurot, mis vastab 2,12 protsendile SKTst. Märkimisväärne, 10,9 protsendiline kaitsekulutuste kasv võrreldes aasta varasemaga näitab, kui tõsine on olukord riikide silmis. Tegelikult on see NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul viimaste aastakümnete suurim tõus. 2024. aasta ühise eelarvega umbes 1,5 triljonit USA dollarit saadab allianss tugeva signaali.

Eelseisval NATO tippkohtumisel aga ei räägita ainult kaitsest. Arutamisele tulevad ka sellised küsimused nagu tulevane poliitiline moodustamine ja esindatus NATO-s. See toimub poliitikas suurema soolise võrdõiguslikkuse nõudmise taustal. Bundestagis on ainult 32,4% naistest. Sellised algatused nagu #ParitätNow nõuavad tasakaalustatuma pildi loomiseks rohkem naisi kõrgeimatele poliitilistele ametikohtadele, eriti kuna Baieri liidumaa parlamendis on ainult 25,1 protsenti naisi ja omavalitsustes on ainult 10% linnapeadest naised.

Initsiatiivi silmapaistev häälekandja Saskia Esken kritiseerib naiste karmi hinnangut juhtivatel kohtadel. See keskendumine võrdsusele poliitilises esindatuses leiab ruumi ka NATO tippkohtumise aruteludes ning võib anda Saksamaa ja Euroopa poliitikale uut hoogu.

Lõpetuseks tuleb märkida, et Friedrich Merz ja tema valitsus liiguvad läbi tohutute väljakutsete ja muutuste aja. Eelseisval tippkohtumisel ei otsustata mitte ainult kaitsevõime tugevdamise üle, vaid ka Euroopa tuleviku üle tihedalt seotud maailmas, mida iseloomustavad geopoliitilised pinged. Otsustajaid kutsutakse üles astuma nutikaid samme, käsitledes samal ajal õigluse ja mitmekesisuse aktuaalseid probleeme.